Henno Käo

Henno Käo (10. I 1942 – 2. VII 2004) oli raamatukunstnik, muusik, lastekirjanik ja luuletaja, kelle kirjanduslik looming on märkimisväärselt mõjutanud eesti lastekirjanduse arengut.

Käo sündis Saaremaal Laimjala vallas, koolis käis Audlas, Kahtlas ja Orissaares. 1963 lõpetas ta Tartu Kunstikooli dekoraatorina. Lühikest aega õppis ta Tallinna Riiklikus Kunstiinstituudis graafikat (1968–1969), hiljem täiendas end Villu Tootsi kalligraafiakoolis (1975–1978). Aastatel 1963–1968 töötas Tallinfilmis nukufilmide kunstnikuna ja 1969–1982 Tallinna Puhkeparkide Direktsioooni kunstnikuna. Alates 1982. aastast oli ta vabakutseline kunstnik ja kirjanik. Kirjanike Liidu liige alates 1991. aastast.

Käo on tuntud eeskätt raamatuillustraatorina, kuid ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale, kujundanud eksliibriseid ja joonistanud karikatuure. Muusikuna on ta folk- ja rokkansambli Peoleo üks asutajaid, laulusolist, kitarrist ja paljude laulutekstide autor.

Käo kirjanduslik looming on mitmekülgne, esmajoones on ta arvukate lasteraamatute autor, sealjuures kõikide enda raamatute illustraator. Tema lasteraamatute mahukaima ja mõjukaima osa moodustab fantaasiakirjandus, mistõttu autorit ennast on nimetatud eesti lastekirjanduse üheks kõige järje­kindlamaks ja suurejoonelisemaks fantasööriks.

Lastekirjandusse panustas Käo esmalt kunstnikuna. Igatsusest Saaremaa lapsepõlvemaastike järele sündis tema esimene lasteraamat „Suure Kivi lood” (1985), kus juttude keskne objekt – Suur Kivi kui iselaadne ajamasin – sümboliseerib lapsepõlvemängude rikkalikku, kuid nostalgilist maailma. Oma lapsepõlve Saaremaad meenutab ta ka mälestusteraamatus „Kui veel telekat ei olnud“ (2001), mis loob toonasest elust tõetruu ja ilustamata pildi.

Suur osa tema lastele adresseeritud loomingust on fantaasiarikas, humoorikas ja mitmekihiline. Tema kirjanduslikud kujutelmad tõukuvad reaalsusest, kuid teemaarendus on vaba, piirideta ja üllatuslik, põimides folkloorseid ja muinasjutulisi elemente. Põnevates ja seikluslikes lugudes tegutsevad mitmesugused tontide- ja vaimudemaailma saadikud, aga ka moodsad vampiirid ja tulnukad, kes on enamasti teravapilgulised, ent heatahtlikud eluolukriitikud. Tõsielulised teemad leiavad sageli kajastamist kas absurdsel või allegoorilisel viisil.

Kirevaid fantaasiapilte visandab lastejutt „Oliüks” (1989), kus Kuu tagaküljelt pärit kosmosehulkur Oliüks ilmaruumis suure supitaldrikuga seikleb ja paljude veidrate olenditega kohtub. Kuu tagaküljel peituv fantastiliste olendite maailm avaneb juturaamatus „Kaheksajalgade planeet”(1999). Jubedaid ja absurdseid lugusid nõidadest, krattidest, kodukäijatest, luupainajatest ja paljudest teistest mütoloogilistest olenditest, kes püüavad kohaneda tänapäeva linnakeskkonnaga, koondab lasteraamat „Dondijutud”(1993). Väikelastele suunatud muinasjutus „Väike kahvatu kummitus” (1994) tegeleb Käo laste hirmude teemaga.

Omalaadset kosmosemüüti loob Käo raamatus „Väike Sabatäht” (1994), kus pajatatakse lugu ühe tähe sünnist ja rännakust läbi ilmaruumi meie planeedisüsteemini, kus ta Kaali meteoriidina Maale potsatab. Koomilise ulmejutu „Läbi hõreda kivi” (1999) keskmes on hullu teadlase ja uudishimulike tulnukate motiiv. Jutustuses „Viimane minut” (2003) avaneb tavamaailma kõrval dimensioon, milles toimetavad inimese ja ingli vahepealsed olendid, kes hoolivad loodusest. Ajaloolis-fantastilise muinasjutu „Väike rüütel Rikardo” (2004) tegevus on viidud moderniseeritud keskaega, kus noor rüütel asub rännakule, et võidelda lohega.

Oluline roll Käo loomingus on vaimukatel lühijuttudel, mis põhinevad sõnamängudel ja keelenaljadel. Kogumikes „Printsuss” (2003), „Napakad jutud“ (2003) „Ahjukoll ja teisi lugusid” (2003) loob autor vaid ühe kirjatähevahetusega põnevaid maailmu, huvitavaid seoseid ja vahvaid assotsiatsioone. Lasteluulekogudes „Hinge korter” (2001) ja „Tähed ja taburet” (2004) avaldub kirjaniku leebem ja lüürilisem pool, mis on inspireerinud paljusid lauluautoreid.

Käo raamatud on võitnud korduvalt lastekirjanduse konkursse ja pälvinud mitmeid lastekirjanduse auhindu. Tema raamat „Kusagil mujal” (2000) kingiti Eesti Raamatu Aasta puhul kõigile esimesse klassi astunud lastele. Käo teosed on menukad raamatukogude laenutustes ja soovituslikud kooli­kirjanduse nimekirjades.

A. O.

Raamatud eesti keeles

Lastelood
Suure Kivi lood. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 48 lk. [2. trükk: Tallinn: Argo, 2017, 54 lk.]
Kui mind üldse olemas ei oleks. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 47 lk. [2. trükk: Tallinn: Avita, 1999, 55 lk.]
Oliüks. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 78 lk.
Dondijutud. Tallinn: Tiritamm, 1993, 126 lk.
Kuningas, kuninga kass ja teised. Tallinn: Kupar, 1993, 105 lk.
Vares Villemi jõulud. Tallinn: Koolibri, 1993, 16 lk.
Vares Villemi reis maailma lõppu. Tallinn: Tiritamm, 1993, 31 lk.
Väike kahvatu kummitus. Tallinn: Egmont Estonia, 1994, 32 lk.
Väike Sabatäht. Tallinn: Egmont Estonia, 1994, 16 lk. [Järgnevad trükid: 2017, 2026.]
Lumeröökija ehk Üheksa ametit. Tallinn: Olion, 1995, 16 lk.
Noorpagana lood. Tallinn: Koolibri, 1995, 30 lk. [2. trükk: Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, 34 lk.]
Olematu saar?. Tallinn: H. Käo, 1997, 83 lk.
Läbi hõreda kivi. Tallinn: Faatum, 1999, 133 lk.
Kaheksajalgade planeet. Tallinn: Koolibri, 1999, 39 lk.
Oliüks ärihaide hambus. Tallinn: Hotger, 1999, 83 lk.
Kusagil mujal. Tallinn: Tiritamm, 2000, 56 lk. [2. trükk: Tallinn: TEA Kirjastus, 2012, 50 lk.]
Printsuss. Tallinn: Tiritamm, 2000, 125 lk.
Kui veel telekat ei olnud. Tallinn: Ilo, 2001, 139 lk. [2. trükk: Tallinn: Argo, 2017, 111 lk.]
Maailma loomine ja teisi lugusid. Tallinn: Ilo, 2001, 94 lk.
Maailma ots ja teisi lugusid. Tallinn: Ilo, 2002, 95 lk.
Ahjukoll ja teisi lugusid. Tallinn: Ilo, 2003, 94 lk.
Napakad jutud: postpõdernistlik raamat. Tallinn: Ilo, 2003, 95 lk. [2. trükk: Tallinn: Tänapäev, 2013, 95 lk.]
Viimane minut. Tallinn: Faatum, 2003, 160 lk.
Väike rüütel Rikardo. Tallinn: Tänapäev, 2004, 137 lk.
Siil Sagriku seiklused. Tallinn: Tänapäev, 2005, 94 lk.
Tähestikulinn. Tallinn: Faatum, 2005, 54 lk.
Mina, emme ja teised. Tallinn: Tänapäev, 2008, 125 lk.
Väike kahvatu kummitus ja teised lood. Tallinn: TEA Kirjastus, 2008, 37 lk. [Valikkogu.]
Inimese pesa. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009, 37 lk. [Valikkogu.]
Kosmiline teekond – kõige suurem seiklus. Urantia raamatu ainetel. Tallinn: Eesti Urantia Assotsiatsioon, 2015, 36 lk. [E-raamat: 2017.]

Lasteluule
Hinge korter. Tallinn: Tiritamm, 2001, 47 lk.
Tähed ja taburet. Tallinn: Faatum, 2004, 80 lk.
Röövlilaev. Tallinn: TEA Kirjastus, 2007, 43 lk. [Valikkogu.]
Ajamasin. Tallinn: TEA Kirjastus, 2009, 43 lk. [Valikkogu.]

Laulusõnad
Kui õige laulaks?. Kupleetekste 1988–1991. Tallinn, 1991, 31 lk.