Ivar Ivask

Ivar Vidrik Ivask (17. XII 1927 – 23. IX 1992) oli eesti luuletaja, esseist, kirjandusteadlane ja -kriitik ning kunstnik, rahvusvaheliselt silmapaistvamaid literaate paguluses.

Sündis Riias lätlasest ema ja eestlasest isa perekonda, kodukeeleks oli saksa keel. Eestiga ühendasid teda emotsionaalselt enim lapsepõlvesuved Rõngus. Ivar Ivask õppis Riias eesti, läti ja saksa koolides. 1944. aastal põgenes koos isaga sõja eest Saksamaale, kus õppis esmalt Wiesbadeni eesti gümnaasiumis, siis Marburgi ülikoolis (1946–1949) germanistikat, võrdlevat kirjandusteadust ja kunstiajalugu. Seejärel asus elama Ameerika Ühendriikidesse. Abiellus lätlanna Astrīde Hartmanega (abielujärgselt Astrīde Ivaska). Pärast ülikoolist pensionile minekut siirdus koos abikaasaga 1991. aastal elama Iirimaale Fountainstowni külla, kus ka suri. Tema põrm on maetud Rõngu kalmistule.

1953. aastal kaitses Ivask Minnesota ülikoolis Hugo von Hofmannstalist kirjutatud tööga doktorikraadi. Töötas Minnesotas Northfieldi St. Olafi kolledži saksa keele ja kirjanduse õppejõuna (1953–1966) ning Oklahoma ülikoolis professorina (1967–1991). Tema uurimisala oli peamiselt saksakeelne kirjandus, ka maailmakirjandus ning võrdlev kirjandusteadus.

Oklahoma ülikoolis sai temast samal perioodil maailmakirjandusliku ajakirja World Literature Today (varasema nimega Books Abroad) peatoimetaja. Tema vahendusel ja tegusal osavõtul ilmus selles ajakirjas enam kui 300 eesti kirjandusteose arvustust, samuti artikleid eesti kirjandusest.

Ta kuulus Välismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-Klubisse, rühmitusse Wellesto, aga ka mitmesse välismaisesse kirjanike organisatsiooni. Oli Association for the Advancement of Baltic Studies (AABS) asutajaid ja aastatel 1979–1980 selle president.

1974. aastal pälvis ta luulekogu „Oktoober Oklahomas“ eest Henrik Visnapuu nimelise kirjandusauhinna, 1975. aastal Eesti Kultuurifondi (USA-s) auhinna, 1983. aastal sai Soome Lõvi Ordu komandöriks soome kirjanduse tutvustamise eest rahvusvahelises plaanis.

Tema loomest on välja antud luulevalimikke ja artiklikogumikke.

Ivaski luule, mis oli talle identiteeditunde väljenduseks, on intellektuaalne, kuid südamlik, filosoofilis-mediteeriv, loodus- ja kultuurilooline. Tema luulelooming algas vabavärsiga ja saksa keeles (kogu „Gespiegelte Erde”, New York, 1967), eeskujuks Rainer Maria Rilke. Seejärel läks ta üle eesti keelele. Tema luule juhtkujundiks sai Rõngu-mälestustest pärit „veranda“, aga teda mõjutasid ka Euroopa-reisid, sealhulgas Soomest saadud emotsioonid. Ta on illustreerinud enda ja abikaasa luulekogusid, hiljem on tema kunstist (joonistused, kollaažid) koostatud ka näitusi.

Pagulasena kirjutas ta nii eesti, saksa kui ka inglise keeles.

Ta on koostanud ja varustanud eessõnaga Bernard Kangro luulekogumiku „Ajatu mälestus“ (1960) ning toimetanud teiste pagulaseestlaste tekste, näiteks 1964. aastal ilmunud Ivar Grünthali mitmekeelse luulekogu, aga ka 1968. aastal Marylandis toimunud esimese Balti Uuringute kongressi kogumiku.

Lisaks eesti kirjandusele avaldas ta uurimusi ja retsensioone austria, saksa, hispaania, läti ja leedu kirjanduse kohta, tegi kaastöid entsüklopeediatele, avaldas monograafiaid, toimetas koguteoseid. Tema algatusel asutati Neustadti rahvusvaheline kirjandusauhind ja Puterbaugh’ kirjanduskonverentside sari.

M. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Tähtede tähendus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 71 lk.
Päev astub kukesammul. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 88 lk.
Ajaloo aiad. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 108 lk.
Oktoober Oklahomas. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 112 lk.
Verikivi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 86 lk.
Elukogu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 319 lk.
Verandaraamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 72 lk;
Tänusõnu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 72 lk.
Verandaraamat ja teisi luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 455 lk. [Valikkogu.]
Astride ja Ivask, Rändav järv: Valitud luuletused. Koostanud ja toimetanud Livia Viitol; tõlkinud Ivar Ivask, Viiu Härm, Ita Saks, Marie Under ja Livia Viitol; eessõna: Anna Žigure. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 94 lk.

Esseed, artiklid, kirjavahetus
Akadeemia kirjades. Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus 1957–1981. Koostanud ja saatesõna: Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1997, 379 lk.
Tähtede tähendust tunda. Koostanud ja saatesõna Jüri Talvet. Tartu: Ilmamaa, 2003, 568 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Olla need, kes me oleme. Katkeid päevikutest aastatel 1964-1992. Koostanud ja kommenteerinud Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2007, 139 lk.
Hetked igavikust. Meelisklusi maailma kirjanduselust. Koostanud ja saatesõna Jüri Talvet. Tartu: Ilmamaa, 2010, 384 lk.
Armas hiilgav laulik : Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957–1958. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Tiina Saluvere; võõrkeelsed tekstid tõlkinud ja toimetanud Jürgen Alliksaar ja Mirjam Lepikult. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2023. 241 lk.

Ivar Ivaski kohta
Ivar Ivaski personaalbibliograafia. Koostanud Mari Tarvas. Tallinn: Keel ja Kirjandus, 2006, 120 lk.