Juhan Habicht

Juhan Habicht (24. I 1954 – 12. II 2026) oli eesti kirjanik ja viljakas tõlkija.

Ta sündis Tallinnas Nõmmel ja õppis Tallinna 27. 8-kl koolis ning Tallinna I keskkoolis. 1977. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli matemaatikateaduskonna. 1978-1990 töötas ta TPI turbiinidetailide tehnoloogia tööstusharulabori programmeerijana, 1990-92 ajalooinstituudis vanemökonomistina ja 1990-92 tõlkijana kirjastuses Katherine, arvutiõpetuse õpetajana nii Tööturuametis kui Eesti Kunstiinstituudis, hiljem autoajakirjades tehnikaajakirjanikuna ja kaastöölisena. 1993-97 oli ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni konsultant. Alates 1997. aastast vabakutseline, tõlkides peamiselt põnevus- ja ulmekirjandust. Habicht on osalenud Tartu ja Tallinna Noorte Autorite Koondise (NAK) tegemistes, aastatel 1984-86 oli ta Tallinna NAK-i esimees. 2002-2017 oli ta elektroonilise ulmeajakirja Algernon peatoimetaja.

1970. aastatel avaldas Habicht paar lühijuttu ajakirjades ja kogumikus „Noori autoreid“ ’77. Ta esimene novellikogu „Veerevad kivid rataste all“ ilmus 1983, lühiproosakogu „Veevalaja“ ilmus 1987. Habichti kujutusviis oli sel perioodil realistlik, tegelased pärinevad sageli lähimast tuttavateringist. 1990 avaldas ta koos Tõnu Trubetskyga kahasse kirjutatud „rock-romaaniks” tituleeritud ulmelise jutustuse „Igavene suvi“ ajakirjas Vikerkaar, mille prototüüpideks on populaarse punkansambli „Vennaskond” liikmed ja tuttavad. Sarnane teos on ka 1992 ilmunud, samuti Trubetskyga koos kirjutatud „Inglid ja kangelased”. 1993 ilmus Habichtil romaan „Selles mängus ei hüpata“ – kriminull 1990. aastate Eesti allilmast, mis oli inspireeritud omaaegsetest teedrajavatest rollimängudest arvutil (näiteks „Larry” ja „Space Guest”). 30 aastat hiljem avaldas ta ulmeromaani „Kui tuugenid vaikisid” (2023) – loo eesti poisi täiskasvanuks saamisest postapokalüptilises maailmas, kus rohepööre on lõppenud katastroofiga ja kolmveerand inimkonnast on hukkunud. Habicht kirjutas sellele romaanile ka järje „Tuugenite ümber” (2025).

Juhan Habicht oli üks peamiseid küberpunk-ulme tutvustajaid eesti keeles. Tema sulest pärineb eesti tõenäoliselt esimene küberpunk-jutt „Warcraft n_thousand” (Vikerkaar, 1997), samuti on ta tõlkinud eesti keelde oma lemmikkirjaniku William Gibsoni loomingut (nt romaan „Idoru”).

Lisaks on Habicht tõlkinud hulganisti – üle saja teose – nii ulmekirjandust (Roger Zelazny, Frank Herbert, Charles Stross, Genevieve Cogman, Jeff Vandermeer jt) kui ka põnevusromaane ja klassikalist tavakirjandust (Francis Scott Fitzgerald, Richard Brautigan jt.)

E. L.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Selles mängus ei hüpata [romaan]; Must koer, ehk, Proloog, ehk, Kümme astat varem [novell]. Tallinn: Katherine, 1993, 172 lk.
Trubetsky, Pathique, Habicht, Inglid ja kangelased. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, 270 lk.
Kui tuugenid vaikisid. Tartu: Fantaasia, 2023, 205 lk.
Tuugenite ümber. Tartu: Fantaasia, 2025, 183 lk.

Jutud
Veerevad kivid rataste alt. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 87 lk.
Veevalaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 144 lk.