Kristjan Haljak

Kristjan Haljak (sünd. 3. X 1990) on luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Ta lõpetas 2009. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja õppis aastatel 2009–2015 Tallinna Ülikoolis romaani keeli. Aastatel 2013–2014 õppis ta Erasmuse programmi kaudu Prantsusmaal Aix-Marseille’i Ülikoolis nüüdisaja kirjandust. Kaitses magistrikraadi Tallinna Ülikoolis tööga „L’itération et les errements surréalistes: la porte à la clairière d’Andres Ehin“ („Iteratsioon ja sürrealistlikud uitlemised: Andres Ehini uks lagendikul“) ja doktorikraadi sealsamas tööga „Jaan Oks ja Lautréamont: üleastuv-tume kirjandus ja luulekeele revolutsioon” (2025). Ta on õpetanud prantsuse keelt ja kirjandust aastatel 2011–2012 Tallinna 32. Keskkoolis, aastatel 2012–2016 Tallinna Prantsuse Lütseumis ja aastatel 2017–2019 Tallinna Inglise Kolledžis. Alates 2017. aastast on Haljak Eesti Kirjanike Liidu liige. 2025 valiti Kristjan Haljak eesti kirjandust tutvustava ingliskeelse ajakirja EstLit peatoimetajaks.

Kristjan Haljaku esimene luulekogu „Palavik“ ilmus Värske Rõhu raamatusarjas. Teost seostati kohe sürrealismiga, samuti leiti, et raamat võbeleb kahe pooluse vahel, milleks on ühelt poolt soov jutustada (mõnd sündmust, situatsiooni) ning teisalt mängida kõla ja vabade assotsiatsioonidega.

2017. aastal ilmusid raamatud „Conceptio Immaculata“ ja „Uus inimene“, mille puhul kriitika taas osutas avangardsele kirjandusele ja 19. sajandi lõpu dekadentsile.

2018. aastal ilmunud luulekogu „Verlaine’i revolver“ algab Charles Baudelaire’i unenäo kirjeldusega, mida Haljak on muutnud, luues müstifikatsiooni. Raamatus esineb rohkesti riimimata sonette, mille puhul on täheldatud, et Haljak „demonstreerib soneti ja luule võimalusi nii, nagu seda eesti kirjanduses enne ei ole tehtud“. Kogu „Elektra domina” (2023) jätkab euroopa klassikalise avangardismi traditsioonis. Sama võib öelda ka Haljaku esimese proosaraamatu „Relvad naistele” (2025) kohta, mida autor on nimetanud „alkeemiliseks romaaniks” ning mis on tulvil viiteid mütoloogiale, filosoofiale ja euroopa kultuuriloole.

Haljak flirdib oma loomingus julgelt dekadentliku eluhoiaku ning sürrealistlike meetodite ja tehnikatega. Tema tekste iseloomustavad pöörane hoog ja isikupäraselt sugestiivne rütmistatus.

Kristjan Haljak on tõlkinud prantsuse keelest Charles Baudelaire’i, André Bretoni ja Jean-Christophe Grangé ning inglise keelest Charles Bukowski teoseid.

Ta on pälvinud Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna (2018, 2024) ja Siuru Fondi stipendiumi (2018), Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ (2020) ning ajakirja Looming aastaauhinna (2022). Aastatel 2025–2027 on ta kirjanikupalga saaja.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Palavik. Tartu: Värske Rõhk, 2014, 59 lk.
Conceptio immaculata: uuemate luuletuste kogu, mis kõrgestiaustatud Kristjan Haljak 2016. Issanda aastal kõigi muusade armastuse läbi on kirja pannud ning nüüd meie armuliku lugeja lauale on jõudnud. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2017, 62 lk.
Uus inimene. Tallinn: Tuum, 2017, 111 lk.
Verlaine’i revolver. Tallinn: Tuum, 2018, 91 lk.
Illuminatsioonid: luuletused 1974–1990. Tallinn: Tuum, 2020, 97 lk.
Warszawa Centralna. Tartu: Kaksikhammas, 2021, 63 lk.
Elektra Domina. Tartu: Kaksikhammas, 2023. 92 lk.

Romaan
Relvad naistele. Tallinn: Kirjastus Kaksikhammas, 2025. 126 lk.

Doktoritöö
Jaan Oks ja Lautréamont: üleastuv-tume kirjandus ja luulekeele revolutsioon. Juhendaja: Daniele Monticelli. Tallinna Ülikool, 2024. 296 lk.