Karl Einer

Karl Einer (Karl Sulev Einer, 12. VIII/30. VII 1907 – 4. XI 1968) oli väliseesti prosaist ja tõlkija.

Einer sündis Tartumaal, õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetas Paide ühisgümnaasiumi, misjärel õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta töötas ajakirjaniku ja raamatupidajana, Tartu väikekirjastuse Kuldkiri organisaator. 1944. aastal põgenes Saksamaale, sealt Inglismaale. Einer suri Londonis.

Kirjandusse tuli ta esmalt tõlkijana, seejärel hakkas avaldama proosat. Esikromaan „Ainult üks valge liblikas“ (1953) käsitleb paguluse algusaastaid Inglismaal ning peategelase naissuhteid. Pagulaseluproblemaatika ning isiklikud suhted on Eineri tähelepanu keskmes teisteski romaanides, vt nt ka „Suletud sadam“ (1955). Elu vanadekodus ning suhtumist vanadusse vaatleb romaan „Kui aeg saab täis“ I-II (1960).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Ainult üks valge liblikas. Toronto: Orto, 1953, 318 lk
Suletud sadam. Toronto: Orto, 1955, 296 lk
Raudne vilepuhuja. Toronto: Orto, 1957, 260 lk
Kui aeg saab täis. 1. kd. Toronto: Orto, 1960, 263 lk
Kui aeg saab täis. 2. kd. Toronto: Orto, 1960, 271 lk

Lasteraamatud
Raudkaarnad: jutustis XIII sajandist. Tartu: Loodus, 1935, 48 lk
Matsutaja Mari. Tartu, Tallinn: Loodus, 1940, 16 lk