Salme Ekbaum

Salme Ekbaum (1941. aastani Neumann, 21./8. X 1912 – 10. IX 1995) oli väliseesti prosaist ja luuletaja.

Sündis Viljandimaal, õppis Takil ja Kõpus ning Viljandis Eesti Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis, lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna farmatseudina. Töötas mitmel pool farmatseudina. 1944. aastal põgenes Rootsi, 1949 siirdus Kanadasse, kus tegutses Torontos kutselise kirjanikuna. Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (1950) ja Pen-klubi liige. Romaani „Kohtumine lennujaamas“ (1979) eest pälvis H. Visnapuu fondi auhinna (1980). Suri Torontos, maetud Paistu kalmistule. Kirjanik Minni Nurme (1917-1994) oli tema õde.

Debüteeris Eestis kirjutatud, ent Rootsis ilmunud haiglaainestikulise romaaniga „Valge maja“ (1946). Romaanilooming liigitatav kaheks: taluelu teemalised ning pagulaselu kujutavad teosed. Suuremat tähelepanu pälvis romaanitriloogia „Ilmapõllu inimesed“ (1948), „Lindprii talu“ (1951) ja „Külaliseks on ootus“ (1952), mis kujutab 1930. aastate lõpus ja 1940. aastatel Viljandimaa Ilmapõllu-nimelise talu ja selle elanike saatust. Triloogia kolmas romaan jõuab pagulastemaatikani, kujutades peretütarde käekäiku võõrsil. Viljandimaa-ainelised on ka armastuslugu keskmesse seadev romaan „Süteoja“ (1957) ning popsi ja peremehe omavahelisi heitlusi kujutav „Õigusenõudja“ (1962).

Eesti talu- ja külaelu temaatika kõrvale tõusevad pagulasteemalised romaanid: „Kärestik“ (1955), „Kontvõõras“ (1966), „Vang, kes põgenes“ (1975), „Kohtumine lennujaamas“ (1979), „Arm ja ahnus“ (1972). Võõrsilolu kujutus teiseneb ajaga, muutudes mitmekihilisemaks, esile tõuseb vastuolu läänemaise pragmatismi ja vaimsete väärtuste vahel, tegelasel on sageli raskusi võõra eluviisi ja mentaliteediga kohanemisel, millega seltsib kodumaatuse tunne. Kodumaa ning looduspildiline aines domineerib ka luules, millest annab ülevaate valikkogu „Kivi kiljatas aknasse“ (2005).

Memuaarset ainest esitavad haiglateemaline „Varjude maja“ (1959), mida omal ajal peeti Ekbaumi üheks paremaks teoseks, ning noorusaega kujutav põhiosas Viljandimaa-aineline „Veimevakk“ (1964). Dokumentaalromaan „Ristitants“ (1970) kujutab pagulasühiskonna sisevastuolusid, mis teravalt ilmnesid Nõukogude Eestist tulnud kirjaniku Rudolf Sirge külastuse järel 1964. aastal.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Valge maja. Vadstena: Orto, 1946, 335 lk.
Ilmapõllu inimesed. Vadstena: Orto, 1948, 261 lk.
Lindprii talu: teine raamat Ilmapõllu inimestest. Göteborg: Orto, 1951, 230 lk.
Külaliseks on ootus: kolmas raamat Ilmapõllu inimestest. Toronto: Orto, 1952, 261 lk.
Kärestik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 259 lk.
Süteoja. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 286 lk.
Varjude maja. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 294 lk.
Õigusenõudja. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 302 lk. [2. trükk: 1993.]
Kontvõõras. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 287 lk.
Ristitants. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 240 lk.
Arm ja ahnus. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 232 lk.
Vang, kes põgenes. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975, 218 lk.
Kohtumine lennujaamas. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1979, 192 lk.
Inimene ingel. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 205 lk.

Lühiproosa
Jälgkiri tormiuksel: jutte, juhtumisi, legende. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 203 lk.

Luule
Indiaani suvel. Toronto: Orto, 1951, 73 lk.
Kivi kiljatas aknasse. Stockholm: Vaba Eesti, 1967, 91 lk.
Ajatar. Toronto: S. Ekbaum, 1974, 74 lk.
Lupiinid, lupiinid. Toronto, 1979, 104 lk.
Õhumärgi all. Toronto: S. Ekbaum, 1983, 64 lk.
Talioras. Toronto, 1988, 80 lk.
Õhtu tiiva all. Toronto: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 112 lk.
Kivi kiljatas aknasse: luuletusi seitsmest kogust. Tallinn: Varrak, 2005, 312 lk.

Mälestused
Veimevakk: pühapäevakarjuse mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 295 lk.