Hilda Dresen

Hilda Dresen (11. V 1896 – 5. II 1981) oli esperanto keelde tõlkija ja esperanto luuletaja.

Ta töötas raadiotelegrafistina. Dresen õppis esperanto keele ära 1913. aastal. Ta tegi kaastööd esperantokeelsetele ajakirjadele ja ajalehtedele Literatura Mondo, La Nica Literatura Revuo, Norda Prismo, Monda Kulturo, Heroldo de Esperanto, La Praktiko, La Nova Epoko, La Suda Stelo, Fonto jt. Mitmed tõlked esperantokeelsele eesti luule antoloogiale Estona Antologio I (1932) on tehtud tema õe Helmi poolt (1892-1941), kelle natsid mõrvasid.

Kuigi Hilda Dresen pühendus peamiselt tõlkimisele, valiti üksteist tema originaalluuletust välja kogumikku „Dekdu Poetoj” („Üksteist luuletajat”, 1934). Tema enda luulekogu „Norda Naturo” („Põhja loodus”) ilmus 1967. aastal. Dresen on ennekõike loodusluuletaja, kes vaatleb „lapse süütute silmade läbi”. Georgi Mihhalkov kommenteerib, et tema luuletused justkui kiirgavad põhjamaa vaikust ja rahu. „Dresen maalib põhjamaa loodust iseloomustavaid konkreetseid detaile õrnuse ja emotsioonidega. … hõbekask, toomingas, põhjamaa järved.” Mihhalkov peab Dresenit ka esimeseks esperanto luuletajaks, kes rikastas kirjandust „tüüpiliselt naiselike toonide, motiivide ja emotsioonidega”. Ta märgib, et kuigi Dreseni teemad pole väga mitmekesised ega tema „meelte spekter” kuigi lai, õnnestub tal siiski näidata naiseliku vaimu lüürilisust ja õrna emotsiooni. Teisest küljest valitsevad Dreseni luulet harmoonia ja väline maailm. Ta „väldib meditatsiooni naiseliku hinge mõtete ja tunnete üle”. Tazio Carlevaro liigitab Dreseni loomingu Budapesti kirjanikekoolkonna mõjutuste äärealadele jäävaks (vrd Kalocsay, Baghy). Ta peab teda esimeseks silmapaistvaks naisluuletajaks esperanto keeles. Dreseni teemad puudutavad peamiselt loodust ja emotsioone, mida ta arendab mõnevõrra melanhoolse, kuid mitte kunagi sentimentaalse tooniga. Kálmán Kalocsay kommenteeris samuti Dreseni luule melanhooliat, nagu ka Lajos Tárkony, kuigi William Auld ei jaga sama arvamust, leides, et Dresen on „positiivne, julge ja usin“. Auld toob esile tema luuletuse „Vento“ („Tuul”) kui tema elufilosoofia näite. „…kui ebatraditsiooniline oli Hilda meel lõpuni,“ kirjutas ta.

Dresen on tõlkinud esperanto keelde umbes 122 luuletust eesti keelest – teiste hulgas osasid „Kalevipojast“, Marie Underit, Juhan Liivi, Johannes Barbarust, Juhan Smuuli, Vladimir Beekmanit, Henrik Visnapuud, Debora Vaarandit, Enn Uibot jt. Dresen tõlkis luulet esperanto keelde ka vene, ukraina ja saksa keelest.

Allikas: Geoffrey Sutton. The Third Period 1931-1951. – Concise Encyclopedia of the Original Literature of Esperanto, 1887-2007. New York: Mondial, 2008, lk 193-195.