Georg Gottfried Marpurg (6. III 1755 – 10. XI 1835) oli vaimulik ja estofiil.
Marpurg sündis Saksamaal Tüüringis Langensalza linnas siidikaupmehe Abraham Christian Friedrich Marpurgi ainsa pojana. Kuuendast eluaastast alates õppis Georg Gottfried Marpurg Langensalza linnakoolis (ladinakoolis). Kaheteistkümneaastasena kaotas ta isa. Ahenenud majanduslikest tingimustest hoolimata astus ta pärast linnakooli lõpetamist 1773. aastal Leipzigi ülikooli ning õppis seal 1777. aastani. Noor teoloogiaüliõpilane tegeles ka filosoofia ja õigusteaduse küsimustega ning kuulas loenguid moraalist, arheoloogiast, mütoloogiast ja antiikkirjandusest.
Marpurg töötas õpetajana Riias, alates 1780. aastast Tartus, kus talle said osaks viletsad elutingimused ja väsitav töökoormus. Marpurg hakkas taotlema kirikuõpetaja kohta ja õppis sellel eesmärgil eesti keelt. Aastatel 1782–1811 töötas Marpurg Vastseliina (Neuhauseni) kirikuõpetaja ametikohal. See aeg moodustab kõige intensiivsema perioodi tema kirjanduslikus tegevuses.
1793. aastal ilmus Marpurgi kirjutatud eestikeelne katekismus „Kristlik Oppetusse-Ramat“. Üldise Hoolekande Kolleegium Riias oli tellinud seda teost 500 eksemplaris vaestele talupoegadele tasuta jagamiseks. Katekismus ilmus veel mitmes (lühendatud) väljaandes aastatel 1793, 1794 ning 1804, lisaks sellele 1793. aastal autori saksakeelses tõlkes pealkirja all „D. Martin Luthers Kleiner Catechismus in kurzen Lehrsätzen“.
1802. aastal ilmus Georg Gottfried Marpurgi sulest esimene ilmalik teos. Kooliraamat „Könne Jutto nink Jutustamisse“ hõlmas vestluse maakerast, selle kujust, päikesesüsteemist, päikese ja planeetide kaugusest, elementidest, jutuajamise vana talumehe ja Venemaale põgeneva külapoisi vahel, väikese varguseloo, lõikuselaulu ja valmi „Kaks Ma-Rotti“. See 1000 eksemplaris trükitud raamat, mis tutvustas esimest korda eesti keeles heliotsentrilist maailmasüsteemi, ei ole säilinud. Säilinud on 1805. aastal ilmunud „Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat“, samas laadis kirjutatud teos, mille käsikiri pälvis auhinna Liivimaa Üldkasuliku Tulundusühingu (Livländische Ökonomische Sozietät) võistlusel ning mis saavutas 1804. aastal Tartu ülikooli juurde loodud koolikomisjonilt soovituse koolides kasutamiseks. Tegu on esimese mitmekülgsema eestikeelse kooliraamatuga, mis sisaldab õpetlikke jutte, vanasõnu, loodusõpetuse ja geograafia algeid ning aritmeetika algkursust ja kirjanäidist.
Päevaküsimusi (viljaikaldus, karskusküsimus, Piibli üllitamiskavad, pühakirja parandamine) kajastab Marpurgi anonüümselt ilmunud 16-leheküljeline „Üts Jut katte ma meeste waijel ütte kange räise Saddamisse perräst“ (avaldatud 1813. aastal Tartus), mida on peetud Marpurgi proosa haripunktiks.
Lisaks avaldati Tartus Marpurgi sulest rahvavalgustuslikke brošüüre, mis pakuvad praktilist õpetust: 1799. aastal vihik „Ma-rahwa Laste-Kaswatamissest“ ja 1803. aastal rõugepanemist käsitlev „Üts hä Mannitsus“.
L. P.
Ma-rahwa Laste-Kaswatamissest: Üts Jutlus se Ewangeliumi perrä, eesmätsel pühha-Paiwäl perräst kolme kunninga Päiwa / Kumba om ülles pandnu, Tarto-Ma rahwalle oppetamisses nink tullus Georg Gottfried Marpurg, Wastselina Kerkessand. Tartu: M. G. Grenzius, 1799. 16 lk.
Könne Jutto nink Jutustamisse. Üts Ramat Jummalast, innimissist, ilma maast, lomust, lodu-nink sündinu asjust, Maja- nink pöllo hä nink halwa piddamissest, wäär ussust, nink ka mönne pühha kirja wersi ärrä selletamissest, kumb Tarto ma-Rahwalle Tullu. Tarto: M. G. Grenzius, 1802. 54 lk.
Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tarto: M. G. Grenzius, 1805. 137 lk.
Üts Jut katte ma meeste waijel ütte kange räise Saddamisse perräst. Dorpat, 1813. 12 lk.
D. Martin Luthers Kleiner Catechismus in kurzen Lehrsätzen zum Gebrauch für die deutsche Jugend in Russ- und Livland, abgefasst von George Gottfried Marpurg, Prediger des Neuhausenschen Kirchspiels. Dorpat, gedruckt und verlegt bey M. G. Grenzius. Dorpat: M. G. Grenzius, 1793. 40 lk.
Rede bey der Einweyhung der Evangelisch-Lutherischen St. Jacobskirche in Pleskau gehalten am 17ten Februar 1796 von George Gottfried Marpurg, Prediger des Neuhausenschen Kirchspiels. Dorpat, 1796. Gedruckt bey M. G. Grenzius, auf Unkosten des Verfa. Dorpat: G. G. Marpurg, 1796. 16 lk.