Johann Christoph Petri

Johann Christoph Petri (5. XI 1762 – 24. II 1851) oli saksa päritolu publitsist, ajaloolane ja pedagoog, kellel oli oluline osa Eesti valgustusajastu kirjanduses ja ühiskonnakriitikas.

Petri sündis Saksamaal Tüüringis Erfurdi lähedal. Ta õppis alates 1780. aastast Erfurdi ülikoolis ja alates 1783. aastast Jena ülikoolis. 1784. aastal omandas ta Erfurdi ülikoolis filosoofiamagistri ja 1797. aastal teoloogiamagistri kraadi. Petri töötas aastatel 1784–1796 Baltikumis (peamiselt Eestimaa kubermangus) koduõpetajana. Äratuse publitsistitööks sai ta August Wilhelm Hupelilt, olles koduõpetajaks Põltsamaal. Aastatel 1797–1820 töötas Petri dotsendina ja professorina Erfurdis. Pärast tagasiminekut Saksamaale avaldas ta mitmeid teoseid, milles ta tutvustas Baltikumi olusid ja astus häälekalt välja pärisorjuse vastu.

Johann Christoph Petri esimene raamat oli 1800. aastal ilmunud „Kirjad Tallinna kohta” („Briefe über Reval”), mis kirjeldab Eesti- ja Tallinnamaad. Teos pakkus valgustuslikku ja sageli pamfletlikku vaadet tolleaegsele linnaelule. Tallinna on kujutatud allakäiva provintsliku sadamalinnana, mida valitsevad tsiviilasjades asjatundmatud sõjaväelased, mille ametnikud on korrumpeerunud ja kus aadlikud elavad luksuslikku elu, pidades lõputuid söömaaegu ja pidusid. Aadlikele on vastandatud linnas ja maal elavad eestlased, keda kirjeldatakse räpaste ja armetutena, loidude ja alandlikena, täidetuna allasurutud vihast sakste vastu.

Petri peateoseks kujunes 1802. aastal avaldatud raamat „Eestimaa ja eestlased” („Ehstland und die Ehsten”). Selles kolmeköitelises põhjalikus ülevaates kritiseerib autor teravalt Balti kubermangudes valitsevat sotsiaalset korda, baltisaksa mõisnike omavoli, ning kaitseb eesti talupoegade õigusi. Raamatus on kirjeldatud Eestimaa geograafilis-klimaatilisi olusid, eestlasi, nende õigusetut seisundit ja kombeid ning aadlikke, kes elavad prassivalt, on vaimselt vähe arenenud ja talupoegade vastu ülekohtuselt julmad. Lisaks vaatleb autor kiriku- ja kooliolusid, andes nendele negatiivse hinnangu.

Petril õnnestus koguda ja säilitada ainulaadset materjali Eesti majanduse, kultuuri ja talurahva argielu kohta. Ta oli Garlieb Merkeli kõrval üks tuntumaid varajasi eesti talurahva eestkõnelejaid.

Johann Christoph Petri sulest on ilmunud valgustuslikke ülevaateid ka Vene impeeriumi teiste piirkondade omaaegsete olude kohta ning raamatuid ja artikleid teiste maade ja rahvaste majanduselu, ajaloo, etnograafia ja ühiskondliku korra teemadel.

L. P.

Teosed saksa keeles

Briefe über Reval nebst Nachrichten von Esth- und Liefland: Ein Seitenstück zu Merkels Letten. Von einem unpartheiischen Beobachter. Deutschland (Hamburg): B. G. Hoffmann, 1800. 118 lk.
Ehstland und die Ehsten, oder historisch-geographisch-statistisches Gemälde von Ehstland. I–III. Gotha: K. W. Ettinger, 1802. 458 lk. [2. trükk 1809.] (Eesti keeles lühendatult pealkirjaga „Huwitaw tükike Kodumaa ajaluost / Sakslase Dr. Petri kirjeldus Eestirahwa elust ja olust aastal 1802, kes Eesti- ja Liiwimaal 12 aastat kodukoolmeister on olnud”. Wäljaannud [ja algus- ja lõppkommentaari kirjutanud] Adam Peterson. Viljandi: A. Rennit, 1901. 95 lk. [2. trükk 1903])
Neue Pittoresken aus Norden, oder statistisch-historische Darstellungen aus Ehst- und Liefland. Nebst einem kurzen Umrisse von Moskau. Von einem unpartheiischen Augenzeugen. Mit drei Kupfern. Erfurt: F. A. Knick, 1805. 334 lk. [2. trükk 1809.]
Neuestes Gemählde von Lief- und Ehstland, unter Katharina II. und Alexander I. in historischer, statistischer, politischer und merkantilischer Ansicht. Auch als ein Beytrag zur Kenntniss des Russischen Reichs. Leipzig: Dyk, 1809. 544 lk.
Russlands blühendste Handels-, Fabrik- und Manufakturstädte in alphabetischer Ordnung: Vorher eine kurze Uebersicht der russischen Gewerbskunde und des Handelszustandes Vornämlich für Kaufleute und Fabrikanten. Leipzig: in der Dyk’schen Buchhandlung, 1811. 215 lk.
Reisebeschreibung, das heiszt, Schilderung der Sitten und Gebräuche von Riga: aus dem „Neuesten Gemälde von Lief- und Ehstland”. Hamburg-Rahlstedt: Harry v. Hofmann, 1960. 80 lk.