Ants Viires (1938. aastani Ants Veber, 23. XII 1918 – 18. III 2015) oli etnoloog ja kultuuriloolane, kes teadustööde kõrval avaldas ühe poeemi.
Viires sündis Tartus. Pärast Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetamist 1937. aastal astus ta Tartu ülikooli, kus pani esialgu pearõhu filoloogiale, ent peagi kujunes tema põhialaks etnograafia. Tartu ülikooli lõpetas ta etnoloogina 1946. aastal. Aastatel 1956–1996 töötas Ants Viires Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis (nüüdne Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut), kus ta juhtis etnograafide töörühma ja hiljem etnoloogiasektorit.
Viires uuris süvendatult eesti talurahva ainelist kultuuri, nii selle traditsioonilist kulgu kui ka murranguperioode. Viirese sulest on ilmunud mitmed olulised etnograafiaraamatud, näiteks „Eesti rahvapärane puutööndus“ (1960, 2006), „Puud ja inimesed“ (1975, 2000), „Meie jõulude lugu“ (2002) ja „Vana eesti rahvaelu“ (2004). Tema koostatud ja toimetatud on koguteosed „Eesti rahvakultuuri leksikon“ (1995) ja „Eesti rahvakultuur“ (1998, koos Elle Vunderiga). Valikuna tema teadustööde paremikust avaldati 2001. aastal „Eesti mõtteloo“ sarjas kogumik „Kultuur ja traditsioon“.
1991. aastal ilmus Ants Viireselt aastatel 1962–1966 kirjutatud poeem „Seitsme maa ja mere taha“. Autori isiklikku elu- ja mõtteilma kajastav, loitsuliselt sisendusjõuline teos on kirjutatud riimideta, kindla värsimõõduta, kuid põhiliselt ühepikkustes värssides. Ajas ja ruumis rännates esitab poeem filosoofilisi mõttekäike paradoksaalse ühiskonna kohta.
Viires säilitas töövõime kõrge eani. 2011. aastal ilmus tema mälestusteraamat „Läbi heitlike aegade. Tagasivaade minu eluteele“.
Viires pälvis viljaka elutöö eest 2007. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2009. aastal Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna. 1996. aastal pälvis ta Riigivapi IV klassi teenetemärgi.
L. P.
Luuletused
Seitsme maa ja seitsme mere taha: 1962–1966 [poeem]. Tallinn: Eesti Raamat, 1991. 93 lk.
Mälestused
Läbi heitlike aegade: tagasivaade minu eluteele. Tartu: Ilmamaa, 2011. 165 lk.