Evald Voitk

Evald Voitk (ka Evald Johannes Woitk, Evald J. Voitk, Evald J. Woitk, Evald Johannes Voitk ja Evald Woitk, 27. VII 1907 – 29. X 1976) oli prosaist, luuletaja, näitekirjanik ja ajakirjanik.

Voitk sündis Võrumaal Kanepi kihelkonnas Valgjärve vallas taluniku pojana. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja aastatel 1930–1932 Pallase Kunstiakadeemias, mille endine direktor Konrad Mägi oli tema onu. Kuigi Voitk pidi kunstiõpingud daltonismi tõttu katkestama, pöördus ta hiljem maalimise juurde tagasi. Evald Voitk töötas 1930. aastatel ajakirjanikuna Tartus ja Valgas. Ta oli Eesti Rahvuskirjanike Ühingu asutajaid ja peamine juht. Saksa okupatsiooni ajal põgenes ta 1943. aastal Soome ja seejärel 1944. aastal Rootsi. Ta töötas Stockholmis arhiivinduse ja fotograafia alal. 1955. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus ta töötas tsinkograafina ja hiljem vabakutselisena. Voitk suri Torontos.

Nooruses Eestis elades avaldas Voitk luulekogusid, proosat ja näidendeid. Pärast põgenemist ilmus Voitkilt soome keeles romaan „Kevätmyrskyt” („Kevadtormid”), mida pealkirja sarnasusele vaatamata ei tohiks segi ajada tema 1933. aasta debüütluulekoguga. Seda romaani pole eesti keeles avaldatud. Voitki kõige tuntuim romaan on 1946. aastal paguluses, Orto kirjastuses avaldatud „Maa põleb…“. 296-leheküljeline raamat on esimesi eesti kirjanduses, mis käsitleb soomepoiste (Teise maailmasõja ajal vabatahtlikena Soome sõjaväes võidelnud eestlaste) saatust ja lahinguteed. Romaan põhineb tõsielulistel motiividel ning vahendab autori sõbra, leitnant Karl Lepa elukäiku. Voitk ei püüa romaanis soomepoiste valikuid hukka mõista ega ka pimesi ülistada. Tema eesmärk oli dokumenteerida lugu sellest erakordsest põlvkonnast ühe mehe silmade kaudu, jättes ajaloolise ja moraalse hinnangu andmise lugejale.

L. P.

Raamatud eesti ja soome keeles

Romaanid
Eile ja täna. Tartu: Postimees, 1937. 170 lk.
Evald J. Voitk, Kevätmyrskyt. Suomentanut Eino Parikka. Helsinki: Karhu, 1946. 159 lk.
Maa põleb… Vadstena: Orto, 1946. 295 lk.
Kui aknad valgenevad. Vadstena: Orto, 1948. 335 lk.

Jutustused
Evald J. Voitk, Oruveski õnnepäevad. Evald J. Voitk’i jutustus tänapäeva Eestist. Tallinn, 1939. 88 lk.

Luuletused
Kevadtuuli. Tartu: Eesti Rahvuskirjanikkude Liit, 1933. 37 lk.
Mardika tee: teine kogu luuletusi. Tartu: Eesti Rahvuskirjanike Ühing, 1934. 41 lk.

Näidendid
Laternasüütaja tütar: näidend kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1936. 74 lk.
Valga langes: draama kolmes vaatuses Vabadussõjast. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1936. 51 lk.

Memuaarid
Mälestuste tänav I. Toronto: Orto, 1959. 327 lk.