Bernard Kangro
Bernard Kangro (sünninimi Bernhard Kangro, 18./5. IX 1910 – 25. III 1994) oli üks olulisemaid eesti pagulaskirjanikke – luuletaja, romaanikirjanik ning kirjanduselu organisaator.
Kangro sündis Võrumaal Urvaste kihelkonnas taluperes. Õppis 1919-1924 Kiltre ning Antsla algkoolides, 1924-1929 Valga poeglaste gümnaasiumi humanitaarharus, 1931-1932 Tallinna sõjakoolis ning 1929-1937 Tartu Ülikoolis kirjandust, eesti keelt, filosoofiat ja rahvaluulet. Kaitses 1938 magistrikraadi väitekirjaga “Eesti soneti ajalugu”. Samal aastal alustas doktoritööd “Eesti romaani ajalugu”, mis jäi pooleli. Kirjutas enne sõda ajakirjadele Looming ja Eesti Kirjandus kriitikat. 1941-1943 töötas Tartu Ülikooli kirjanduse kateedris, 1943-1944 Vanemuise teatri dramaturgina. 1944 põgenes Valklast Soome kaudu Rootsi. Alates 1950. aastast elas Kangro Lundis, kus asutas samal aastal kultuuriajakirja Tulimuld ning kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Mõlemat juhtis Kangro kuni nende tegevuse lõppemiseni vastavalt aastatel 1993 ja 1994. Eesti Kirjanike Kooperatiivist kujunus eesti pagulaste kõige suurem ja edukam kirjastus, millelt ilmus 40 aasta jooksul 400 raamatut. Kangro suri Lundis. Ta valiti Tartu Ülikooli audoktoriks (1990) ning Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. Pälvis neli korda Henrik Visnapuu kirjandusfondi auhinna ning USAs asunud Eesti Kultuurifondi erakorralise kultuuriauhinna elutöö eest (1985).
Esimesed luuletused ilmutas Kangro 1929. aastal ajakirjas Kevadik, esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus Kangro enda kirjastuselt Kammissepad. See sisaldas detailitäpset loodusluulet. Edaspidistes kogudes lisandus lõunaeesti loodus- ja talumiljööle müstilisi ja soomeugri folkloori motiive. Kangro luule liigub reaalse, kujutlusliku ja viirastusliku piiril. Kogu “Põlenud puu” põhiosa valmis Kangrol paari nädala jooksul 1944. aasta sügisel Põhja-Eesti rannikul Valklas paati oodates, et Eestist põgeneda. “Põlenud puu” publitseeriti 1945. aastal, olles esimene Rootsis ilmunud eesti ilukirjanduslik teos. Kangrolt ilmus kokku 17 luulekogu ja mitu valikkogu; ta on üks eesti viljakamid poeete, kes kirjutas kokku umbes kaks ja pool tuhat luuletust. Kangro kuulus üliõpilasselts Veljesto ümber tekkinud ning “Arbujate” nime all tuntuks saanud luuletajate sõpruskonda, millest kujunes üks eesti luule mõjukamaid rühmitusi. Nimi Arbujad pärineb Kangrolt.
Ka prosaistina oli Kangro viljakas, avaldades 17 romaani, lisaks üks kogu lühiproosat. Proosas nagu luuleski on Kangro meelisteemaks reaalsuse ebakindlus ja selle eristamatus illusoorsest. Ta esimesed romaanid “Igatsetud maa” (1949) ja “Kuma taevarannal” (1950) kujutavad veel panoraamrealistlikus võtmes Eesti iseseisvuse idee sündi ja arengut 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul. Kolmas romaan “Peipsi” (1954) kõigub stiililt juba realismi ja sümbolismi piirimail; tegevus toimub 1939. aastal, üheks peateemaks on Venemaa-oht. “Taeva võtmed” (1956) on järg Tammsaare romaanile “Põrgupõhja uus Vanapagan”, Kangro romaanis on peategelaseks Vanapagana tütar Riia. Viiendat romaani “Sinine värav” (1957) võib vaadelda sissejuhatusena Kangro järgnevatele, tema proosaloomingu kontekstis kesksetele romaanidele, kuna on neile sarnane stiililt ja kasutab sarnaseid motiive.
Kangro nn Tartu-romaanid moodustavad kaksiktriloogia: esiteks “Jäälätted” (1958), “Emajõgi” (1961) ning “Tartu” (1962) ja teiseks “Kivisild” (1963), “Must raamat” (1965) ning “Keeristuli” (1969). Tartu-tsükli romaanide retseptsioon oli algul vastuoluline, kuid hilisematel aastakümnetel leidsid just need teosed – iseäranis “Jäälätted” ja “Emajõgi” – Kangro loomingu kontekstis lugejate ja kriitikute kõige innukama vastuvõtu nii paguluses kui kodu-Eestis (eriti pärast “Jäälätete” ilmumist Eestis 1990. aastal). Kangro Tartu-romaanid andsid mõjuka tõuke eesti proosa moderniseerumisele, aidates kaasa selle vabanemisele realistliku kaanoni võimu alt. Tartu-tsükli tegevuse algpunktiks on noorte humanitaartudengite elu Tartus 1930. aastatel ning nende edaspidine saatus. Tegevus ent ei kulge mitte realistlikus, kronoloogiliselt koherentses aegruumis, vaid Karl Ristikivi romaanile “Hingede öö” (1953) sarnases irreaalses keskkonnas, milles ajad ja kohad moodustavad mastaapse, labürintja, mosaiikse terviku. Vormimängulised müstifikatsioonid domineerivad tsükli esimeses triloogias, teine keskendub rohkem paratamatutele ajaloosündmustele ning on nõnda realistlikum. Romaaniga “Emajõgi” paralleelselt kirjutas Kangro ka romaani selle kirjutamisest. “Üks sündmusteta suvi: Romaan ühe romaani sünnist ehk ülestähendusi tõelisuse ja kujutluse piirimailt” ilmus postuumselt aastal 1998.
Tartu-tsüklile järgnenud Joonatani-triloogia – “Joonatan, kadunud veli” (1971), “Öö astmes x” (1973) ja “Puu saarel on alles” (1973) – jätkab Tartu-tsüklist tuntud motiivide kasutamist, vaadeldes pagulasest peategelase külaskäiku kodulinna kahe päeva ja nendevahelise painajaliku öö vältel. Triloogia sai inspiratsiooni unenäost; selle teine ja kolmas osa valmisid kokku 17 päeva jooksul. Kangro viimased romaanid “Kuus päeva” (1980) ja “Seitsmes päev” (1984) moodustavad ajaloolise nn Lundi-diloogia, mis kujutab Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni elu ja tegevust, muu hulgas ka sõjakäiku Eesti randa 1219. aastal.
Kangro kirjutas ka näidendeid, millest viis on koondatud kogumikku “Merre vajunud saar” (1968). Ta kirjutas ka mälestusi, esseid ja uurimusi kirjanikest – sealhulgas kaks raamatut Arbujatest – ning koostas bibliograafiaid paguluses ilmunud kirjanduse kohta.
S. V.
Raamatud eesti keeles
Luule
Sonetid. 1934-1935. Tartu: Kammissepad, 1935, 63 lk.
Vanad majad. Luuletusi 1936-37. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 71 lk.
Reheahi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1939, 79 lk.
Põlenud puu. Neljas kogu luuletusi. Karlstad: 1945, 80 lk.
Pühapäev. Viies kogu luuletusi. Karlstad: 1946, 79 lk.
Seitsmes öö. Lund: 1947, 79 lk.
Tulease. Seitsmes kogu luuletusi. Lund: 1949, 79 lk.
Veebruar. Kaheksas kogu luuletusi. Lund: 1951, 80 lk.
Eikellegi maa. Üheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 79 lk.
Suvihari. Kümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 95 lk.
September. Üheteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 95 lk.
Varjumaa. Kaheteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 112 lk.
Puud kõnnivad kaugemale. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 96 lk.
Allikad silla juures. Neljateistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 80 lk.
Merevalgus. Tuuletund. Viieteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 96 lk.
Tuiskliiv. Talvereis. Kuueteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 96 lk.
Hingetuisk. Jääminek. Seitsmeteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 80 lk.
Luule (valitud ja kogutud)
Ajatu mälestus. Sada luuletust 1935-1946. Valinud ja eessõna kirjutanud Ivar Ivask. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 174 lk.
Võõramaa õhtu. Koostanud ja eessõna: Jaan Kross. Tallinn: 1966, 64 lk. [Sari ‘Faktid ja kommentaarid. Ajalehe “Kodumaa” lisa’.]
Minu nägu. Luulekogumik 1934-1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 556 lk.
Süda ei põle ära. Kaheksa lüürilist poeemi. Lund: Tulimuld, 1989, 119 lk. [Sisu: ‘Süda ei põle ära’, ‘Pikk teekond’, ‘Ulmasaarestik’, ‘Kihvakaania’, ‘Absurdne aeg’, ‘Eikuskimaa – metamaailm’, ‘Kattkivi eleegiad’, ‘Kojutulek Kihvakaaniast’.]
Kogutud luuletusi. 1. köide. Aastaist 1927-1989. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 327 lk.
Kogutud luuletusi. 2. köide. Aastaist 1927-1989. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1991, 326 lk.
Kojukutsuv hääl. Valitud luulet 1927-1993. Koostanud ja järelsõna: Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 350 lk.
Sütevakk südames. Koostanud ja järelsõna: Karl Muru. Tallinn: Tänapäev, 2008, 149 lk.
Urmas Bereczki (koostaja), See sinine sirjendav kaugus: Bernard Kangro ridade vahel tuhlates: Kangro luulest inspireeritud raamat, joonistused, heliplaat ja film. Ungari-eesti tõlked: Reet Klettenberg, eesti-inglise tõlked: Laura Neill; illustratsioonid: Virge Jõekalda, kujundus: Loit Jõekalda. Tallinn: Lepalind, 2016, 226 pp, 1 CD, 1 DVD. [Includes 33 English translations of Bernard Kangro’s poems.]
Põues on palanguid, põskedel õhtuse paitus. Avaldamata luuletusi. Koostanud ja toimetanud Õnne Kepp ja Maarja Hollo, eessõna: Õnne Kepp, järelsõnad Õnne Kepp ja Maarja Hollo. Võru: Võru Instituut, 2020, 216 lk.
Romaanid
Igatsetud maa. Vadstena: Orto, 1949, 326 lk. [2. trükk: 2017; e-raamat: 2017.]
Kuma taevarannal. Göteborg: Orto, 1950, 372 lk.
Peipsi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 324 lk.
Taeva võtmed. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 303 lk.
Sinine värav. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 304 lk.
Jäälätted. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [Järgnevad trükid: 1990, 2009, 2023.]
Emajõgi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 320 lk. [Järgmised trükid: 1991, 2023.]
Tartu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 341 lk. [2. trükk: 1996.]
Kivisild. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 312 lk. [2. trükk: 2023.]
Must raamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 319 lk. [2. trükk: 2023.]
Keeristuli. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 272 lk. [2. trükk: 2023.]
Joonatan, kadunud veli. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 255 lk.
Puu saarel on alles. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 247 lk.
Öö astmes X. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 272 lk.
Kuus päeva. Andreas Sunepoja päevaraamat ja pihtimused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 260 lk. [2. trükk: 2006.]
Seitsmes päev. Linus Asseri päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 215 lk. [2. trükk: 1991.]
Kipitai. Autobiograafiline romaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 200 lk. [2. trükk: 1992.]
Üks sündmusteta suvi. Romaan ühe romaani sünnist ehk ülestähendusi tõelisuse ja kujutluste piirimailt. Tartu: EÜS Veljesto kirjastus, 1998, 143 lk.
Lühiproosa
Sinised mesilased. Põimik lühieepikat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 215 lk. [Sisu: ‘Sinised mesilased’, ‘Trepid’, ‘Kärbes’, ‘Olen hobune’, ‘Kahevõitlus’, ‘Kuuled, lõoke laulab’, ‘Ülesõit’, ‘Tsirkus’, ‘Loomad’, ‘Livet är en gåva’, ‘Solveig’, ‘Üks hilinemine’, ‘Skåne hertsog’, ‘Mis Sokrates Riia linnast arvab’, ‘Kummitused’, ‘Kadunud poja lugu’, ‘Teekonna lõpp’, ‘Samuel Tuhk’, ‘Võõras’, ‘Kurat’, ‘Mirjami monoloog’, ‘Philemon ja Baucis’, ‘Jaaniõhtu, 1933’.]
Näidendid
Merre vajunud saar. Viis näidendit. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 159 lk. [Sisu: ‘Hunt’, ‘Üle jõe’, ‘Eelpost’, ‘Linnuaiad’, ‘Merre vajunud saar’.]
Kohtumine vanas majas. Draama kolmes pildis proloogi ja epiloogiga. Stockholm: 1979, 46 lk.
Kirjanduslugu, esseed, mälestused
Bernhard Kangro, Eesti soneti ajalugu. Aavec un résumé: Histoire du sonnet estonien. Tartu: 1938, 125 lk.
Eesti kirjandus siin- ja sealpool piiri. Bibliograafiline ülevaade eesti algupärase kirjanduse esmatrükkidest 1945-1964. Lund: Tulimuld, 1965, 23 lk.
Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Eesti kirjandus paguluses 1944-1972. With an english summary. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 180 lk.
Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 287 lk.
Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 151 lk. [1. köide.]
Arbujad. Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 312 lk. [1. köide.]
Arbujate kaasaeg. Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi. 2. köide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 280 lk.
Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseid ja märkmeid eesti kirjandusest. 2. köide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 180 lk.
Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986. Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 231 lk.
See on Bernard Kangro ajalik elukäik ta enese poolt kokku pandud meeles pidamiseks ja õpetuseks ja nalja pärast. Toimetanud M. Kasterpalu. Tartu: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, 1992, 44 lk.
Härjanädalate aegu. Tsükkel autobiograafilisi esseid. Tallinn: Kuldvillak, 1994, 192 lk.
Kirjavahetus
Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 79 lk.
Bernard Kangro, Gustav Suits, Kaasteelised. Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus 1944-1955. Koostanud ja kommentaarid kirjutanud Eve Annuk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001, 173 lk.
Bernard Kangro kohta
Oskar Kruus, Bernard Kangro: elukäik ja looming. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 150 lk. [Monograafia.]
Maarja Hollo, Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus. – Tartu Ülikool, 2016, http://hdl.handle.net/10062/53916. [Doktoritöö.]
