August Alle
August Alle (31.VIII 1890 – 8.VII 1952) oli luuletaja ja publitsist. Ta sündis Viljandis ja alustas sealses õigeusu koolis oma kirevat haridusteed, mis jätkus mitmes õppeasutuses nii Eestis, Poolas (Leedus) kui Venemaal. Vilniuse katoliiklikus koolis sai ta hea humanitaarhariduse, lõpetas 1915 eksternina Orjoli gümnaasiumi ja õppis siis 1915–1918 Saraatovi ülikoolis arstiteadust. 1918 tuli ta Eestisse tagasi ja õppis pikemate vaheaegadega Tartu ülikoolis, kuni lõpetas 1937 õigusteaduskonna. Juba varakult oli ta teinud mitmesuguseid juhutöid; pärast 1918. aastat töötas Tartus ja Tallinnas ajakirjanikuna, lektorina, ametnikuna, juristina; vahepeal oli ka kutseline kirjanik. Osales aktiivselt Eesti Vabariigi kultuurielus, kuuludes Kirjanike Liidu juhatusse, kirjandusajakirjade toimkondadesse, kunstiühingusse „Pallas“ jm. Eesti okupeerimise järel 1940 läks Alle kaasa Nõukogude võimuga, töötas Haridusministeeriumis ja muudes kultuuriga seotud riigiametites. Saksa okupatsiooni ajal oli ta evakueerunud N. Liitu. Alates 1946. aastast oli Alle kuni oma surmani kirjandusajakirja Looming toimetaja. Alle suri Tallinnas.
Alle kujunemist luuletajaks suunasid eeskätt õpingud Vilniuses: klassikaline koolitus ja samuti tutvumine uuema kirjandusega, sealhulgas vene sümbolistide ja poola romantikute loominguga. Tema luuletused ilmusid alates 1911. aastast perioodikas, ka kirjandusrühmituste Noor-Eesti ja Siuru väljaannetes. 1918 ilmus ta esikkogu „Üksinduse saartele“. Selles väljendab luuletaja peamiselt isiklikke elamusi, mis aga ülirohke mütoloogilise ainese ja klassikaliste luulevormide kasutamise tõttu mõjuvad üsna kunstlikult. Siiski pärineb just esikkogust Alle tuntuim, aastakümneid kooliõpikutesse kuulunud luuletus „Eesti pastoraal“, mis on üllatavalt lihtne ja meeleolukas pilt karjalapse karmist igapäevaelust Eesti talus.
Luuletajana tegi Allele nime ta teine, ladinakeelse pealkirjaga kogu „Carmina barbata“ (1921), mis esindab tollal Eestis „ajalauludena“ tuntuks saanud luulenähtust. Selles käsitletakse olulisi ajasündmusi ja teravaid ühiskondlikke probleeme. Üldiselt oli ajalauludel, milles esitati ekspressionistliku retoorikaga sõnarohkeid hoiatuspilte, võrdlemisi ühenäoline ilme, kuid Alle suutis just sel puhul vabaneda varasemast literatuursusest ja leida oma isikupära. Ta luuletused said vabama rütmi ja ülesehituse; need mõjuvad spontaanselt ja isegi viimistlematult, ent kujundlikkus on tabav, mahlakalt rahvapärane, selles on huumorit ja irooniat. Järsemalt kui enamik kaaspoeete ründab Alle iseseisvunud Eesti rahaahneid korruptante ja kultuurivaenulikke tõusikuid, väljendab leppimatust eluga vaimselt tuimas provintslikus keskkonnas. Poeedi leppimatuse ja normaalseks peetava eluga kohanematuse teema jätkub isiklikumate eneseväljendustena Alle järgmises luulekogus „Ummiklained“ (1930), osalt ka vahepeal ilmunud poeemis „Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust“ (1925). Uuesti pöörab Alle kriitilise otsepilgu ühiskondlikele ja poliitilistele ohuilmingutele 1934. aastal ilmunud kogus „Karmid rütmid“.
Oma tugevale huumori- ja pilkesoonele leidis Alle rakendust veel eraldi žanris – epigrammis. Niisuguseid satiirilisi, enamasti päevakajalisi lühiluuletusi sisaldavad mingil määral kõik ta luulekogud. Ka tema publitsistlikule proosale, kirjandus- ja kunstiarvustustele annab värvi vaimukas pilge, mis vahel ulatub absurdini ja groteskini, eriti följetonikogus „Lilla elevant“ (1923). Alle on veel ka tõlkinud ilukirjandust, eeskätt poola autoreid.
E. S.
Raamatud eesti keeles
Poems
Üksinduse saartele. Tartu: Odamees, 1918, 80 lk. [2. trükk: Tartu: Noor-Eesti, 1921.]
Carmina barbata. Tartu: Odamees, 1921, 94 lk.
Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 37 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1981.]
Ummiklained. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 60 lk.
Karmid rütmid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1934, 78 lk.
Epigramme. Leningrad: 1944, 7 lk.
Valitud tööd. Valik luulet ja publitsistikat. Koostanud ja eessõna: Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 352 lk.
August Alle. Koostanud Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 128 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Pill tuleb pika ilu järele. Koostanud Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 29 lk.
Non-fiction
Lilla elevant. Följetoonid ja kriitilised groteskid. Tartu: Varrak, 1923, 124 lk.
Valitud tööd. Valik luulet ja publitsistikat. Koostanud ja eessõna: Ralf Parve. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 352 lk.
August Alle kohta
Ralf Parve, August Alle: kokkuvõte elust ja tegevusest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. 110 lk.
Ralf Parve, August Alle ja teised: isiku- ja loominguloolist. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 156 lk. [Artiklikogumik.]
