Salme Raatma
Salme Raatma (kuni 1935. aastani Salme Rosenberg, kodanikunimega Salme Rosenstein, 25. VI 1915 – 28. II 2008) oli lastekirjanik ja luuletaja.
Salme Raatma sündis Viljandimaal Helme vallas Liinakülas Aindujaagu talu peremehe tütrena. Õppis Helmes ja Tõrvas ning aastatel 1933–1938 Tartu ülikoolis kunstiajalugu, kirjandust ja etnograafiat. Õpingute ajal töötas ta Eesti Rahva Muuseumis kataloogijana. Sellest ajast on säilinud muuseumis proseminari- ja seminaritööd: „Eesti torupill” (1937) ja „Vikatiteritamise viisid Eestis” (1938). Kooliajal oli tulevasel luuletajal võimalus mitmel korral kaasa elada Henrik Visnapuu esinemistele Helmes ja Tõrvas. ERM-i kataloogiruumis sai ta pisut juttu ajada seal töötava Arbujate luulerühmituse liikme August Sangaga.
Abiellumine pastor Herbert Alexander Rosensteiniga 1938. aastal läkitas noorpaari Eesti teise otsa Noarootsi. Vaevalt jõudis noor perekond uues asupaigas kohaneda, kui Molotov-Ribbentropi pakti tagajärjel rajati Eestisse NSVLi sõjaväebaasid ja Hitler kutsus Baltikumis elavaid baltisakslasi elama Saksamaale, kuhu siirdusid ka Rosensteinid.
Salme Raatma esimene muinasjutt ilmus Marie Underi poolt trükki toimetatuna 1943. aastal Tallinnas. Sealtpeale kujunes Raatma lastejuttude, kristlike vagajuttude ja muinasjuttude autoriks saksa- ja eestikeelses kultuuriruumis. Tema teoseid iseloomustab selge ja lihtne elust enesest võetud sõnavara.
Raatmal õnnestus luua side eesti pagulaskirjanikega. Saksamaal üksi kirjutades õnnestus tal kontakteeruda ajakirjaga Tulimuld ja Bernard Kangroga Rootsis. 1963. aastal tõlkis Salme Raatma saksa keelde Ellen Niidu lasteraamatu „Pille-Riini lood“.
1964. aastal läbis Raatma abikaasa edukalt konkursi Turu linna saksa koguduse ja meremisjoni juhataja kohale ning perekond asus elama Soome. Soomes hakkas Raatma rohkem kirjutama luuletusi, arvustusi ja lühiesseid. Osa nendest ilmusid Ants Hartmanni nime all.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal käis Raatma sageli Eestis.
Salme Raatma on kirjutanud ka poeemid „Ülekandja Christophorus”, „Munk või erak”, „Hiiuallik” ja „Pirita peegeldused”, viimane nendest püha Birgitta elust.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Proosa
Mis seal näha oli?. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 307 lk.
Prillidega ingel: mõttepilte. Turu, S. Raatma, 1998, 64 lk.
Lastelood
Minu karu: lastejutte. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 64 lk.
Mis sinust tuleb? Valimik lastejutte. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, 1963. 84 lk.
Jänesepoeg, kes lendas kuu peale. Stockholm: Rootsi-Eesti Õpperaamatufond, 1978. 31 lk.
Sinised õunad ja teisi jutte lastele. Toronto: Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Komitee, 1984. 37 lk.
Lumekuninganna ja teisi jutte lastele. Toronto: Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide Komitee, 1986. 48 lk.
Oleks mul sõber: lastejutte. Tallinn: Logos, 2002. 74 lk.
Luule
Päev ootab sind: valik luuletusi aastaist 1954–1976. Turku: Muuriankkuri, 1982. 68 lk.
Valge lagi: luuletusi aastaist 1964–1984. Turu: Turun Yliopiston Offsetpaino, 1985. 71 lk.
Laululatern: luuletusi, 1980–1993. Turu: Turun yliopisto, 1993. 62 lk.
Tuhat soovi: neljas kogu luuletusi. Turu: Painosalama, 1995. 68 lk.
Pirita peegeldused: poeem. Turu: S. Raatma, 1997. 73 lk.
Õnnelikud kanad õnnemaal: Vana Salme uued värsid. Turu: 1998. 24 lk.
Muld ja tuuled: valitud luuletused. Tallinn: S. Raatma, 2000. 158 lk.
Mälestused
Kultuurikilde endisest Eestist ning väliseesti ajast. Turu: S. Raatma-Rosenstein, 2002. 90 lk.
