Mati Unt

Mati Unt (1 I 1944 – 22 VIII 2005) oli eesti kirjanik, lavastaja ja publitsist. Tema proosa- ja teatrialast loomingut peetakse üheks uuenduslikumaks, omapärasemaks ja mõjusamaks modernistliku ning postmodernistliku esteetika avalduseks eesti kultuuris.

Mati Unt oli pärit Tartumaalt Voore vallast. Gümnaasiumiõpinguteks kolis ta Tartusse, kus käis Tartu VII keskkoolis. 1962–1972 õppis ta ülikoolis eesti filoloogiat, spetsialiseerudes ajakirjanduse erialale. Kirjandusilma jõudis Mati Unt juba 18-aastasena, kui avaldas kooli almanahhis oma esimene proosateose, lühiromaani “Hüvasti, kollane kass”. Järgmiste teoste kirjutamise kõrvalt hakkas Mati Unt aina rohkem tegelema ka teatriga: 1966–72 oli ta teatri kirjandusala juhataja Vanemuises, 1974–81 Tallinnas Noorsooteatris; 1979. aastal hakkas ta Noorsooteatris tööle lavastajana ning alates 1992. aastast lavastas ta Eesti Draamateatris, kuid tegi koostööd ka teiste teatritega, nt Vene Draamateatri, Vanemuise, Soome Rahvusteatri ja Von Krahli Teatriga.

Tema esimesed kolm teost – „Hüvasti, kollane kass“ (1963), jutustused “Võlg” (1964) ja “Elu võimalikkusest kosmoses” (1967) – kujutasid kirjaniku kaasaega noorte, idealistlike ja tundlike tegelaste maailmataju kaudu. Teosed olid toonases kirjanduspildis erandlikult avameelsed, põhjustades moraaliteemalist poleemikat. Undi järgmistes teostes süvenes modernistlik esteetika: ilmus eksistentsiaalne mudelromaan “Mõrv hotellis” (1969) ja sisemonoloogina esitatud jutustus “Tühirand. Love story” (1972), teatriuuendust puudutav jutustus “Via regia” (1975) ning hulk lühijutte. Postmodernistlikud tunnusjooned hakkavad ilmnema Mati Undi ühes populaarsemas ning enim tõlgitud teoses “Sügisball” (1979), mis vaatleb Mustamäe urbanistlikku eluolu ja selle mõju oma elanikkonnale, ning kinnistuvad jutustustes „Kuuvarjutus“ (1984) ning „Räägivad“ (1984). Postmodernistliku poeetika süvenemisega koos hakkab teostes kaduma ka inimese tundeilma lähivaatlus, kasvab mängulust võõra tekstiga – nii teabelise kui kirjandusklassikaga – ning tiheneb narratiivi killustamine metafiktsionaalsete mõlgutustega. Eriti selgelt tulevad postmodernistliku poeetika võtted esile romaanides “Öös on asju” ja “Doonori meelespea” (mõlemad 1990), samuti romaanis „Brecht ilmub öösel“ (1997), kus argipäevane ja müütiline ainestik on sedavõrd läbipõimunud, et neist kasvab välja uus tähendus, omamoodi argimütoloogia. Sellega tegeles Mati Unt ka ajakirjanduses, avaldades olmelistel teemadel esseistlikke palu, mis anti välja ka kogumikena. Valik tema kirjandusteoreetilisi ja -kriitilisi kirjutisi koondati raamatusse „Ma ei olnud imelaps“ (1990).

Mati Unt tõi eesti teatriilma Lääne teoreetikute kirjandust, mis aitas kaasa teatrikeele moderniseerumisele. Tema esimene näidend „See maailm või teine“, mille keskmeks oli kaasaegse noore enese- ja ümbrusetunnetus, lavastati 1966. Vanemuises. Ka näidendeis pöördus Unt müütide ja arhetüüpide poole (nt näidend „Phaeton, päikese poeg“) ning segas kultuuriloolise dokumentaalsuse kokku fiktsiooniga (nt näidend „Vaimude tund Jannseni tänaval“). Näidendi „Good-bye, baby“ (lavastus Noorsooteatris 1975) kolmteist stseeni seob kokku lahkumise teema. Oma lavastuste tarbeks on Mati Unt dramatiseerinud klassikalisi maailmakirjanduse (nt H. Pinteri, J. W. Goethe, A. Strindbergi, J. Genet’) ja eesti kirjanduse (nt A. H. Tammsaare, O. Lutsu, F. Tuglase) teoseid. Tema teatritekstidele ja lavastustele on omased needsamad elemendid, mis tema jutustustele-romaanidelegi: need on oma ajas uuenduslikud, sisaldades külluslikult müstilisi-müütilisi alltoone, inter- ja metateksuaalset mängu ning peent (enese)irooniat.

Tallinnas, aadressil Koidula 17, kus Mati Unt elas aastatel 1995-2005, avati 2019. aastal esialgu ajutisena Mati Undi muuseum. Põhjalikult uuendatud püsiekspositsiooniga muuseum taasavati 2025. Mihkel Mutt on kirjutanud Mati Undist monograafia “Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg” (2023).

I. S.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Hüvasti, kollane kass. Naiivne romaan. Tartu, 1963, 303 lk. [Järgnevad trükid: 1967, 1985, 2008, 2008 (Kogutud teosed, 1).]
Sügisball. Stseenid linnaelust. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 184 lk. [Järgnevad trükid: 1985, 2009, 2009 (Kogutud teosed, 4), 2025.]
Öös on asju. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 221 lk. [2. trükk: 2010.]
Doonori meelespea. Tallinn: Kupar, 1990, 188 lk. [2. trükk: 2010.]
„Tere, kollane kass!“. Tallinn: Kupar, 1992, 141 lk. [2. trükk: 2008.]
Brecht ilmub öösel. Brecht bricht ein in der Nacht. Tallinn: Kupar, 1997, 285 lk. [2. trükk: 2011.]

Lühiproosa
Elu võimalikkusest kosmoses. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1967, 61 lk. [2. trükk: 2023.]
Hüvasti, kollane kass. Võlg. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 215 lk. [Romaan, jutustus.]
Mõrv hotellis; Phaethon, Päikese poeg. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 126 lk. [Jutustus, näidend.]
Kuu nagu kustuv päike. Valik aastatest 1964–1970. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 216 lk. [Sisu: ’Muljed ja juhtumid’, ’Elu võimalikkusest kosmoses’, ’Mõrv hotellis’ (jutustused), ’Phaethon, päikese poeg’ (näidend).]
Via regia. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1975, 62 lk. [2. trükk: 2023.]
Mattias ja Kristiina. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 168 lk.
Must mootorrattur. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 192 lk.
Räägivad. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1984, 78 lk.
Räägivad ja vaikivad. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk. [Jutustused; ’Vaimude tund Jannseni tänaval’ (näidend).]

Näidendid
Mõrv hotellis; Phaethon, Päikese poeg. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 126 lk. [Jutustus, näidend.]
Kuu nagu kustuv päike. Valik aastatest 1964–1970. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 216 lk. [Sisu: ’Muljed ja juhtumid’, ’Elu võimalikkusest kosmoses’, ’Mõrv hotellis’ (jutustused), ’Phaethon, päikese poeg’ (näidend).]
Räägivad ja vaikivad. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 204 lk. [Jututustused, ’Vaimude tund Jannseni tänaval’ (näidend).]
Huntlus. Teoseid Oskar Lutsu motiividel. Tallinn: Kupar, 1999, 246 lk.
Graal! Eepos Von Krahli Teatrile 74 stseenis. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2001, lk 102 lk.
Vend Antigone, ema Oidipus. Sophoklese ja Euripidese tragöödiate järgi Mati Unt. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 93 lk.
Meister ja Margarita. Mihhail Bulgakovi samanimelise romaani motiividel. Kose: R. Visnapuu, 2011, 60 lk.

Esseed, artiklid, arvustused
Kuradid ja kuningad. Teatri- ja filmikirjutisi aastaist 1965–1980. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 245 lk.
Ma ei olnud ilmelaps. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 205 lk.
Argimütoloogia sõnastik 1983–1993. Tallinn: Kupar, 1993, 220 lk.
Vastne argimütoloogia. Tallinn: Vagabund, 1996, 125 lk.
Sirise, sirise, sirbike. Sirbimütoloogiad 1997-2002. Tallinn: Sirp, 2003, lk 166.
Theatrum mundi. Tartu: Ilmamaa, 2004, 389 lk. [Sarjas ’Eesti mõttelugu’.]
Painajalik sundmõte. Sirbi veerukirjad 1997–2004. [Tallinn]: Tallinna Kirjanduskeskus, 2024, 631 lk.

Valitud ja kogutud teosed
Valitud teosed, 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 415 lk. [Sisu: ’Hüvasti, kollane kass’, ’Võlg’, ’Elu võimalikkusest kosmoses’, ’Phaethon, päikese poeg’, ’Mõrv hotellis’, ’Viimnepäev’, ’Tühirand’.]
Valitud teosed. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 431 lk. [’Mattias ja Kristiina’, ’Via Regia’, ’Good-Bye, Baby’, ’Gulliver ja Gulliver’, ’Peaproov’, ’Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi’, ’Kollontai’, ’Sügisball’.]
Kogutud teosed. 1. Tartu: Hermes, 2008, 359 lk. [’Hüvasti, kollane kass’, ’“Tere, kollane kass!“’.]
Kogutud teosed. 2. Tartu: Hermes, 2008, 239 lk. [’Võlg’, ’Elu võimalikkusest kosmoses’, ’Mõrv hotellis’.]
Kogutud teosed. 3. Tartu: Hermes, 2009, 382 lk. [’Tühirand’; ’Minu teatriglossaarium’; ’Via regia’; ’Mattias ja Kristiina’; ’Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi’; ’Ja kui me surnud ei ole… (algvariant)’.]
Kogutud teosed. 4. Tartu: Hermes, 2009, 350 lk. [’Sügisball’; ’Kuuvarjutus’; ’Räägivad’.]
Kogutud teosed. 5. Tartu: Hermes, 2010, 406 lk. [’Öös on asju’, ’Doonori meelespea’.]
Kogutud teosed. 6. Tartu: Hermes, 2011, 279 lk. [’Brecht ilmub öösel’.]

Mati Undi kohta
Mihkel Mutt, Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg. [Tallinn]: Fabian, 2023, 471 lk.