Marie Under

Marie Under (kodanikuna 1902. aastast Hacker, 1924. aastast Adson, 27. /15. III 1883 – 25. IX 1980) on eesti suurimaid luuletajaid, ühtlasi tõlkija.

Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärit kooliõpe­taja tütrena, õppis 1891–1900 Tallinnas saksakeelses tütarlastekoolis. Töötas 1901–1902 ajaleht Teataja toimetuses, kus tutvus kirjanike, kunstnike, poliitikutega (E. Vilde, A. Laikmaa, K. Päts jt). Elas abikaasa ja kahe tütrega Moskvas 1902–1906, Tallinna naasnuna võõrdus abikaasast ja muutis oma kodu kirjanduslikuks salongiks. Impressionismi ja sensuaalsust harrastanud kirjanike ühingus Siuru 1917–1919 võttis ta omale Printsessi rolli, A. Adson kehastas tema Paaži. Osales ekspressionistliku ühiskonnakriitilise rühmituse Tarapita tegevuses 1921–1922. Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige 1922, valiti 1932 Eesti Kirjanduse Seltsi ja 1937 Londoni PEN-klubi ning eksiilis Poeetide Rahvusvahelise Ühingu (United Poets Laureate International) auliikmeks, 1963 Vaba Aasia Ülikooli ja Soome Kirjanike Liidu auliikmeks. Kutseline kirjanik Tartus 1924–25, edasi Tallinnas. A. Adsoni hoolel 1933. aastal Tallinnas Nõmmel valminud eramajas asub praegu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum. Rei­sinud mitmel pool Euroopas, põgenes koos Adsoni ja tütardega 1944. aasta septembris Rootsi. Põgenikelaagrite järel asus 1945. aastal elama Stockholmi eeslinnas Mälärhöjdenis, töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis 1957. aastani. Saanud H. Visnapuu fondi auhinna 1955 ja 1964; paljude meelest väärinuks ta Nobeli kirjandusauhinda. Suri Stockholmis, oli maetud sealsele Metsa­kalmistule; ümber maetud Tallinna Rahumäe kalmistule 2016. 1993 valmis Underist doku­mentaalfilm „Lauluga ristit” (P. Puks). Eestis on aretatud roosisort ‘Marie Under’, välja on antud Underi nimelisi stipendiume, Tallinna Rahvusraamatukogu ees avati 2010. aastal M. Karmini loodud mälestussammas.

Under alustas luuletamist saksa keeles, esi­mene emakeelne luuletus ilmus pseudonüümi Mutti all Posti­mehes 1904. Avaldas värsse mitmes väljaandes, s.h „Noor-Eesti” ja „Siuru” albumites. Siuru kirjastusel ilmusid luuletuskogud „Sonetid” (1917), „Eelõitseng” (1918) ja „Sinine puri” (1918), mis muutusid kiiresti populaarseks. Under äratas nooremates lugejates imetlust, ent vanamoelistes pahameelt oma erootiliselt avameelsete ja jõuliste, sünesteetiliste ja dekoratiivsete armu- ning looduselamustega. Ta suutis ühendada piirava meetrika ja vaba spontaansuse. Saksa ekspressionismi eeskuju järgivad sõja ja inimkonna allakäigu pärast muretsevad luuletuskogud, pikemarealist vabavärssi ja proosaintonatsioone sisaldav „Verivalla” (1920) ning tavameetrilisem „Pärisosa” (1923). Eufooriline rõõm ja neurootiline mure põimuvad sageli Underi loomingus, nagu see kajastub ka luuletuskogude pealkirjades „Hääl varjust” (1927) või „Rõõm ühest ilusast päevast” (1928); järjest enam hakkab avalduma metafüüsiline kallak, kujundi üldistuspüüd.

Underi luule keskmeks kujunes inimese õnneigatsuse konflikt hingelise või sotsiaalse muserdusega, armastuse ja viljakuse katkemisega. Ballaadikogu „Õnnevarjutus” (1929) kuulub oma loomult Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Leides teemad ja motiivid muistenditest ja legendidest, täitis ta need isiklikult läbikogetud sisuga. Tema lugulaulude kujundipilt on ülevoolavalt rikas, troopide, figuuride ja instrumentatsiooni tulevärk on hoogne ja võimas. Teose kompositsioonis võib ära tunda kiriku põhiplaani: jutustatakse kümme õnnetut lugu, kus pooled hukkudest on põhjustatud meeste, pooled naiste poolt. Ainult piibliainelises „Tuudaimimarjades” suudetakse armastuse ring terveks jätta, kriisist välja tulla ja taevani tõusta, kuigi valulise reservatsiooniga. Kaheteistkümnendaks tekstiks on narratiivita eksalteeritud poeem mädasoo hukutavatest miasmidest, mis pakub tõlgenduslikke võtmeid. Underit mõjutasid nii Goethe viljakuseidee kui ka Rilke armunute Weltinnenraum’ikontseptsioon.

Lüürikakogudes „Lageda taeva all” (1930) ja „Kivi südamelt” (1935) süveneb pihtimuslik refleksioon, elu varjupoole taju vaheldumisi rõõmusööstudega. Perekondlikud leinamõtisklused põimuvad sõjaaegse rahvusliku hävingu hirmuga kogus „Mureliku suuga” (1942), millest kaasaegsene lugeja leidis hingelist tuge. Juba paguluses ilmusid kogud „Sädemed tuhas” (1954) ja „Ääremail” (1963), kus poeedi mõtte- ja sõnastusselgus on viimseni välja puhastatud. Kaduviku palge ees peab ta intiimseid looritatud kõnelusi jumalaga, vaagib elatud pika elu sisemist tähendust.

Under on tõlkinud mitmest keelest luulet (saksa ekspressionistid, Baudelaire, Rimbaud, Lermontov, Pasternak) ja näidendeid (Sophokles, Schiller, Goethe, Ibsen, Maeterlinck, Claudel, Rostand, Hoffmanstahl, Grillparzer, Hasenclever, Hauptmann), tema enda loomingut on tõlgitud paarikümnesse keelde. Paljude meelest oli Under kõige säravam eesti poeet, lauluema arhetüübi modernne kehastus eesti naisluuletajate kaunis tähtkujus alates rahvalaulikutest ja Koidulast kuni tänapäevani.

A. M.

Raamatud eesti keeles

Luulekogud
Sonetid. Tallinn: Siuru, 1917, 62 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:37398.
Järgnevad trükid:
Tallinn: Siuru, 1919, 78 lk;
‘Kogutud teosed, 1’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Eelõitseng. Tartu: Odamees, 1918, 60 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:37391.
2., täiendatud trükk: Tallinn: Varrak, 1920, 71 lk;
3. trükk: ‘Kogutud teosed, 1’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Sinine puri. Tallinn: Siuru, 1918, 69 lk. [Kättesaadaav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:37397.
2., täiendatud trükk: Tallinnas: Auringo, 1919, 63 lk;
3. trükk: Tallinn: Varrak, 1921, 78 lk;
4. trükk: ‘Kogutud teosed, 1’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Verivalla. Tallinn: Auringo, 1920, 79 lk.
[2. trükk: Tallinn: Varrak, 1920, 79 lk;
3. trükk: ‘Kogutud teosed, 2’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
Pärisosa. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1923, 77 lk. [2. trükk: ‘Kogutud teosed, 2’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
Hääl varjust. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 93 lk. [2. trükk: ‘Kogutud teosed, 2’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
Rõõm ühest ilusast päevast: VII kogu luuletusi. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1928, 76 lk.
[Järgnevad trükid:
‘Kogutud teosed, 1’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk;
Göteborg: Orto, 1948, 78 lk.]
Õnnevarjutus: kogu ballaade. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 77 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:185818; http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:209819.
Järgnevad trükid:
‘Kogutud teosed, 3’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk;
Göteborg: Orto, 1948, 78 lk;
Tallinn: Tänapäev, 2000, 100 lk;
Tallinn: Tänapäev, 2003, 98 lk.]
Lageda taeva all. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 62 lk. [2. trükk: ‘Kogutud teosed, 3’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk.]
Kivi südamelt: kümnes kogu luuletusi. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 85 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:199358.
Järgnevad trükid:
Tartu: Noor-Eesti, 1937, 101 lk;
‘Kogutud teosed, 3’, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk.]
Mureliku suuga. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 70 lk. [2. trükk: ‘Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail’, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]
Sädemed tuhas: kaheteistkümnes kogu luuletusi. Toronto: Orto, 1954, 135 lk. [2. trükk: ‘Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail’, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]
Ääremail. Stockholm: Vaba Eesti, 1963, 118 lk. [2. trükk: ‘Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail’, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]

Luulevalimikud ja kogutud luule
Ja liha sai sõnaks: valimik kümnest kogust. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 365 lk.
Sõnasild: luulevalimik. Vadstena: Orto, 1945, 221 lk.
Südamik: valik luuletusi ja ballaade 1917-1957. Essee: Aleksis Rannit; kujundaja: Rein Murre. New York: Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts; Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 250 lk.
Kogutud luuletused. Essee: Ants Oras. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 523 lk. [Täiendatud ja autori poolt redigeeritud.]
Valitud luuletused. Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 280 lk.
Kolmteist ballaadi. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1963, 56 lk.
Uneretk. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1968, 64 lk.
Mu süda laulab: luuletusi 13 kogust. Koostanud Paul Rummo, järelsõna Erna Siirak. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 510 lk. [2. trükk: Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 440 lk.]
Marie Under. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 285 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Lauluga ristitud. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Tänapäev, 2006, 588 lk. [2. trükk: Tallinn: Tänapäev, 2012, 624 lk, 3. trükk: 2025.]

Kogutud teosed
Kogutud teosed. 1. köide. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk. [Sisu: ‘Eelõitseng’, ‘Sonetid’, ‘Sinine puri’, ‘Rõõm ühest ilusast päevast’.]
Kogutud teosed. 2. köide. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk. [Sisu: ‘Verivalla’, ‘Pärisosa’, ‘Hääl varjust’.]
Kogutud teosed. 3. köide. Järelsõna: Ants Oras. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk. [Sisu: ‘Õnnevarjutus’, ‘Lageda taeva all’, ‘Kivi südamelt’.]

Kirjad, päevikud, artiklid, kriitika
Under armastusest. Valik ja järelsõna: Sirje Olesk. Tallinn: Tänapäev, 2002, 84 lk. [Luuletused ja katkendid kirjadest.]
Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koostaja Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, 2006, 208 lk.
Marie Underi päevikud 1922-1957. Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015, 138 lk. [2. trükk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 148 lk.]
Väiksed vaatlused. Aartikleid, ülevaateid, arvamusi. Koostanud ja kommenteerinud Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2018, 472 lk.
Armas hiilgav laulik. Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957–1958. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Tiina Saluvere; võõrkeelsed tekstid tõlkinud ja toimetanud Jürgen Alliksaar ja Mirjam Lepikult. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2023, 241 lk.

Marie Underi kohta
Ants Oras, Marie Under: lühimonograafia. Toimetaja Bernard Kangro. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 64 lk.
Marie Underi eluraamat. 1. Koostanud Artur Adson; toimetanud Imant Rebane. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, 301 lk. [Meenutused.]
Marie Underi eluraamat. 2. Esseid. Hinnanguid. Bibliograafiat. Koostanud Artur Adson; toimetanud Imant Rebane. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, 224 lk.
Marie Under: personaalnimestik. Koostajad: Anne Valmas, Vallo Kelder. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1994, 240 lk.
Marie Under. Koostanud Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Tio Tepandi; toimetaja Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 2003, 286 lk. [Pildialbum.]
Sirje Kiin, Marie Under: elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt. Tallinn: Tänapäev, 2009, 864 lk. [2., täiendatud ja täpsustatud trükk: ‘Marie Under: elu ja luule’, Tallinn: Tammerraamat, 2011, 671 lk.]