Erik Tohvri

Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu, sündides Hans-Erik Siemann-Toffry, 22. III 1933 – 12. VI 2020) oli eesti kirjanik, üks 2000. ja 2010. aastate populaarsemaid prosaiste Eestis.

Erik Tohvri sündis Rakveres saksa ja rootsi päritolu sõjaväelase pojana, tema ema oli eestlane. Isapoolne vanaisa, Haapsalus sündinud kaugsõidukapten Michael Siemann-Toffry oli 1920. aastatel Eesti Vabariigi aukonsul Lätis Liepāja linnas. Kolm aastat pärast poja sündi vanemad lahutasid ja Erik jäi emapoolsete vanavanemate kasvatada ning sai nende perekonnanime. Tema vanaisa oli eluaegne kooliõpetaja Alfred Liigmann (alates 1935. aastast Alfred Laansalu).

Erik Tohvri käis koolis Rakveres ja õppis aastatel 1947–1951 Tallinnas Elektromehaanika Tehnikumis elektrotehnikat. Ta töötas kogu elu elektriga seotud ametikohtadel. Oli energeetik, elektrivõrgu valvedispetšer, Harju Elektris juhtiv konstruktor, firmas ABB HE tegevdirektor.

Juba koolipoisina tundis Erik Tohvri huvi kirjanduse vastu ja tegi esimesed katsed ise midagi kirja panna. Onu eeskujul valis ta elukutseks siiski tehnikaga seotud ameti. Hilisemas elus on Tohvri kahetsenud, et õpitavate ainete hulgas nappis humanitaariat.

Esimesed kirjatööd, peamiselt kuuldemängud, tegi ta Hans Laansalu nime all, alles hiljem valis pseudonüümiks kunagisest sünninimest tuletatud Tohvri.

Erik Tohvri on kirjutanud 12 raadiokuuldemängu, novelle, humoreske, filmistsenaariumi filmile „Pihlakaväravad“ (1981, režissöör Veljo Käsper). Pärast pensionile jäämist kirjutas ta põhiliselt romaane. Ta oli äärmiselt viljakas kirjanik: tema sulest on ilmunud üle 30 romaani. Pensionile jäädes kirjutas ta peaaegu igal aastal uue teose. Tema loominguline keel on lihtne ja teemad rahvalähedased, sageli on teosed autobiograafilised, kuid prototüüpidele andis ta alati uued nimed. Teoste rohkus ja loetavuse kergus tegi Erik Tohvrist raamatukogude lugejate lemmiku. Avalikku tunnustust ja kriitikute kiidusõnu jagus talle harva. Ainsa autasuna võitis ta korra Tammsaare nimelise preemia (2006. aastal romaani „Kaldaliiva“ eest).

L. P.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Majad jõe ääres. Autobiograafiline romaan. Tallinn: Olion, 2001, 254 lk. [2. trükk: 2007.]
Kollaste lehtede aegu. Tallinn: Varrak, 2002, 399 lk.
Tants läbi rukki. Tallinn: Varrak, 2003, 229 lk.
Kaksikelu. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 317 lk.
Kasevälja. Tallinn: Varrak, 2003, 262 lk.
Lummetallatud rada. Tallinn: Varrak, 2003, 302 lk.
Elutöö. Tallinn: Varrak, 2004, 247 lk.
Kodumaja. Tallinn: Varrak, 2004, 223 lk.
Lepavere mõis. Tallinn: Varrak, 2004, 278 lk.
Kaldaliiva. Tallinn: Varrak, 2005, 244 lk.
Äravalitu. Esimene raamat. Tallinn: Varrak, 2005, 358 lk.
Äravalitu. Teine raamat. Tallinn: Varrak, 2005, 303 lk.
Sügisvalgus. Triloogia 1. osa. Tallinn: Varrak, 2005, 251 lk.
Tuisune talv. Triloogia 2. osa. Tallinn: Varrak, 2006, 247 lk.
Arglik kevad. Triloogia 3. osa. Tallinn: Varrak, 2006, 245 lk.
Mürgiliblikas. Tallinn: Varrak, 2007, 236 lk. [2. trükk: 2025.]
Rannal õitseb kibuvits. Tallinn: Varrak, 2008, 271 lk. 
Kodutute küla. Esimene raamat. Ümberasujad. Tallinn: Varrak, 2008, 359 lk.
Kodutute küla. Teine raamat. Sulasest sai peremees. Tallinn: Varrak, 2008, 358 lk.
Kodutute küla. Kolmas raamat. Pilvine taevas. Tallinn: Varrak, 2009, 343 lk.
Kodutute küla. Neljas raamat. Läänetuul, taeva luud. Tallinn: Varrak, 2009, 348 lk.
Laenatud rõõmud. Tallinn: Varrak, 2010, 261 lk.
e-armastus. Tallinn: Varrak, 2011, 222 lk.
Naabrid. Tallinn: Varrak, 2011, 219 lk.
Mere taga. Tallinn: Varrak, 2012, 231 lk.
Kaamos. Tallinn: Varrak, 2013, 212 lk. [Järg romaanile ‘Mere taga’.]
Veel on aega. Tallinn: Varrak, 2014, 253 lk. 
Ühe katuse all. Tallinn: Varrak, 2014, 221 lk. 
Hingevõlg. Tallinn: Varrak, 2015, 215 lk.
Irdabielu. Tallinn: Erik Tohvri, 2016, 267 lk.
Äri ja armastus. Tallinn: Varrak, 2016, 247 lk.
Sõbrad ja hallikirju koerake. Keila: Erik Tohvri Romaan, 2017, 278 lk.
Elupõletajad. Keila: ET, 2019, 200 lk.
Ringmängulaulud. Elva: Lambri Raamat, 2021, 274 lk.

Lühiproosa
Laanekuru saaga. Lühiproosat läbi aegade. Keila: Erik Tohvri Romaan, 2018, 255 lk.

Stsenaarium
Hans Laansalu, Tuuline saar. Mängufilmi stsenaarium. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1982, 70 lk.

Mälestused
Peeglikillud. Meenutusi elust ja kirjutatust 1933-2006. Tallinn: Varrak, 2006, 379 lk.