
Aksel Tamm (23. XII 1931 – 15. VIII 2023) oli kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja ja kirjastustöötaja.
Aksel Tamm sündis Tallinnas. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli eesti kirjanduse erialal 1956. aastal, õppinud samas aspirantuuris ja töötanud aastatel 1958–1961 ajakirjas Looming ning lühemat aega Kirjanike Liidu luulekonsultandina. Aastatel 1962–1964 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse peatoimetaja asetäitja, seejärel Eesti NSV Kirjanike Liidu sekretär organisatsioonilise töö alal. 1966-1982 töötas Aksel Tamm kirjastuse Eesti Raamat peatoimetajana. Tema eestvõttel algatati mitmete raamatusarjade kirjastamine. Tamm oli aastatel 1983–1995 ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja.
Aksel Tamm oli NLKP liige 1957-1990 ning on Eesti Kirjanike Liidu liige 1966. aastast ning Eesti Ajakirjanike Liidu liige 1969. aastast. Kirjanike Liidu ülesandel on ta esinenud ettekannetega ja pikemate sõnavõttudega rahvusvahelistel kirjanduslikel foorumitel (Reims, Bologna, Kopenhaagen, Bukarest, Bled, Lahti, Bratislava, Moskva).
Aksel Tamm oli Nõukogude ajal kirjanduskriitikuna populaarne. Juba üliõpilaspõlves esines ta kirjanduse teemadel, süvenedes eriti luule probleemidesse. Ta käsitles kirjandusteemasid trükiajakirjanduses ja raadiosaadetes. Üle 250 raadioesinemise ja kirjandussaated televisioonis võimaldasid Aksel Tammel pälvida laia tuntuse kirjanduse tutvustajana.
Aksel Tamm tõlkis eesti keelde vene proosakirjandust, samuti koostas mitmeid kogumikke. Tema eestvõttel ilmus 1980. aastatel luuletaja Ain Kaalepi kaheköiteline tõlkeluule antoloogia „Peegelmaastikud“.
1978. aastal pärjati Aksel Tamme Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetusega. Ta pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
L. P.
Esseed ja artiklid
Aga see oli üks mees: eluvisandeid. Tallinn: Kuldsulg, 2003. 230 lk.
Ja väntab härg: pamflette. Tallinn: Kuldsulg, 2004. 160 lk.
Ütle, tsensor, milleks sulle käärid: keelamise lood. Tallinn: Kuldsulg, 2012. 177 lk.