Ernst Särgava

Ernst Särgava (sünninimi Karl Ernst Petersen, aastani 1935 Ernst Peterson, kasutas ka nimekuju Ernst Peterson-Särgava, 29./17. IV 1868 – 12. IV 1958) oli prosaist ja näitekirjanik, üks eesti kriitilise realismi rajajaid.

Sündis Pärnumaal Vana-Vändra vallas õpetaja pojana. Õppis Kadaka külakoolis, Vändra ja Tori kihelkonnakoolides ning 1886-1889 Tartu II õpetajate seminaris. 1883-1886 töötas isa abilisena Kadaka koolis, 1889-1906 õpetaja ning koolijuhatajana Sindi, Põltsamaa, Kose-Uuemõisa ja Rakvere koolides, alates 1906. aastast erinevates Tallinna koolides. 1919-1938 oli Tallinna I Reaalkooli eesti keele õpetaja ning inspektor. Kirjutas mitmeid emakeeleõpikuid, millest mõned ilmusid ka kordustrükkidena. Oli Tallinna volikogu liige 1907-1918 ja 1930-1933, Eesti Haridusliidu abiesimees 1934-1936 ja esimees 1936-1940, aastast 1927 Kaitseliidu Tallinna maleva propagandapealik, Isamaaliidu keskjuhatuse liige 1938-1940. 1938 valiti Riigivolikogu liikmeks. Oli aktiivne karskusliikumise tegelane. 1940-1950 töötas Särgava Tallinna ehitustehnikumi eesti keele õpetajana. ENSV rahvakirjanik 1957. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.

Särgava noorus möödus rahvuslikult meelestatud keskkonnas. Ta luges euroopa klassikalist ja ka uuemat kirjandust, ent eriliselt mõjutasid teda kaasaegsed vene kirjanikud Tolstoi, Tšehhov jt. Innustust sai ka Andres Saalilt, Juhan Liivilt ja Eduard Vildelt. Tema ühiskondlikke vaateid mõjutasid Ernst Haeckel jt materialistlikud loodusteadlased ning Lääne-Euroopa religioonikriitilised ideed.

Kirjutama hakkas Särgava Tartus Õpetajate Seminaris õppides, viljeledes algusest peale realismi. Õpetajana töötades puutus Särgava tihedalt kokku rahva majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Tema loomingu kõrgaeg mahub ajavahemikku 1898-1905. Eesti kriitilise realismi esiritta jõudis Särgava kolmeköitelise jutustusteseeriaga “Paised” (“Ühe härja elulugu”, “Marjad silmas” – 1899, “Issanda kiituseks” – 1900, “Tulge appi!” – 1901). Iseäranis radikaalse ja kriitilise jutustuse “Tulge appi!” järjena ilmus ajalehes Teataja veel jutt “Oheliku onu jõulunägemine” (1901). “Paisetes” vaadeldakse maarahvast muserdavaid hilisfeodaalseid ja varakapitalistlikke majandusolusid, moraalset allakäiku ning kirikuringkondade vaimunüristavat survet. “Paisetega” haakub temaatiliselt ka linnakehvikute olukorda kujutav jutustus “Jõulupuu” (1903).

Romaanis “Rahvavalgustaja” (1904) kujutab Särgava Mudila väikeasulates võimutsevat väikekodanlust, vaimset läppumist, tühisust ja labasust. Noorte kooliõpetajate püüded ühiskondlikku elu elavdada lõppevad kas õpetaja mugandumisega või lahkumisega Mudilast. “Mudila” muutus hiljem eesti avalikkuses vaimse resignatsiooni ja äärmise provintslikkuse üldnimeks. Inspiratsiooni romaaniks ammutas Särgava oma kodukandi Vändrast. 1905. aasta revolutsiooni vaimus on veel kirjutatud mõisniku ja rentniku suhteid kujutav jutustus “Kolonist” (1906).

Revolutsiooni järel Särgava poliitiline radikalism lahtus, pärast 1906. aastal Tallinna asumist vähenes ka tema loominguline viljakus ja suurenes osalemine seltsi- ja poliitilises elus. Ta hakkas ka aktiivselt emakeeleõpikuid koostama. Särgava hakkas oma loomingus rohkem tähelepanu pöörama vajadusele toetada naiste ühiskondlikku emantsipatsiooni. Sellest püüdlusesest kantud jutustustest on tuntumad “Liisi” (1905) ja “Elsa” (1907). Ta kirjutas ka “Ennemuistsed jutud lastele” (1909) ning “Ennemuistsed jutud reinuvader rebasest” (1911), millest viimane on tänasel päeval ilmselt kõige populaarsem Särgava teos, millest on ilmunud ka ohtralt kordustrükke.

1920 avaldas Särgava abielu ja moraali probleeme käsitleva näidendi “Sõnajala õis” ning 1922 tema varasemast romaanist “Rahvavalgustaja” tuntud Mudila väikekodanlikku elu pilava komöödia “Uus miniister”. Oma elu hilisemas pooles töötas Särgava mitme aastakümne jooksul romaani “Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” kallal, ent päris trükivalmis see ei jõudnudki, ilmudes Olev Jõgi toimetatuna lõpuks kahes köites alles 1968. aastal. “Lähme linna kirjutama…” on mastaapse haardega kultuurilooline romaan, mis kujutab eeskätt 19. sajandi keskpaika Vändra kandis. Romaani kesksete tegelaste hulgas on lisaks Särgava enda suguvõsa liikmetele kohalikud tuntud kultuuritegelased J. V. Jannsen, C. Körber jt.

Ernst Särgava mälestust jäädvustab monument, mis 1985 püstitati Kadrioru parki ning paigaldati 1998 ümber Tallinna Reaalkooli ette.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Ei iialgi. Roman Eesti lähemast minevikust. Rakvere: N. Erna, 1888, 269 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8602. Järgnevad trükid: 1895, 1902, 1938.]
Ernst Peterson, Rahwa-walgustaja: Uudisjutt. Jurjev: Uudised, 1904, 237 lk. [Järgnevad trükid: 1921, 1938, 1946, 1953.]
Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama. 1. Kommeteerinud O. Jõgi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 559 lk.
Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama. 2. Kommeteerinud O. Jõgi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 583 lk.

Lühiproosa
Ernst Peterson, Paised. Juhtumised ja jutustused Eesti elust. 1. anne. Rakvere: N. Erna, 1899, 94 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8612. Sisu: ‘Ühe härja elulugu’, ‘”Marjad silmas” ehk 50% rumalust, 25% laiskust, ja mis üle selle, see on sula kange-kaelus’.]
Ernst Peterson, Paised. Juhtumised ja jutustused Eesti elust. 2. anne. Rakvere: N. Erna, 1900, 120 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8613. Sisu: ‘Issanda kiituseks’.]
Ernst Peterson, Paised. 3. anne nr. 4, “Tulge appi!” (Tükikene missioni tööst Indiamaal). Rakvere: N. Erna, 1901, 81 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8614.]
Hea sõber: Uus Lugemise Raamat weiksematele lastele. 1. jagu, Kooli ja kodu jaoks. Kokku seadinud Ernst Peterson. Rakvere: N. Erna, 1903, 109 lk.
Elsa. Ernst Petersoni jutt. Tallinn: [s.n.], 1907, 100 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8604.]
Ennemuistsed jutud lastele. E. Petersoni jutustatud. Illustreerinud A. Uurits. Tallinn: E. Peterson, 1909, 16 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Ennemuistsed jutud Reinuwaderist rebasest. Ernst Peterson’i jutustatud. Kunstniku R. R. Hirsch’i joonistused. Tallinn: Tallinnamaa kooliõpetajate vastastiku-abiandmise Selts, 1911, 95 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8616. Järgnevad trükid: 1918, 1920, 1947, 1955, 1967, 1981, 2000, 2019.]
Ernst Peterson, Jutustused. Tallinn: Mõte, 1916, 205 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:363803. Sisu: Liisi. Jõulupuu. Kolonist. Oheliku onu jõulunägemine. Hõiskama Jaagup.]
Ernst Peterson, Liisi. Tallinn: J. Lilienbach, 1914, 63 lk.
Jõulupuu. Ernst Petersoni jutustus linnaelust. Tallinn: Mõte, 1916, 48 lk.
Kolonist. Ernst Petersoni jutustus maaelust. Tallinn: Mõte, 1916, 38 lk.
Oheliku onu jõulunägemine. Ernst Petersoni jutustus maaelust. Tallinn: Mõte, 1916, 23 lk.
Paised. Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 232 lk. [Sisu: ‘Ühe härja elulugu’, ‘Marjad silmas’, ‘Issanda kiituseks’, ‘Tulge appi!’. Järgnevad trükid: 1958, 1970.]
Jutustused. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 372 lk.
Ernst Särgava-Peterson, Jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 285 lk.
Jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 68 lk.Kurvad linnud. Koostanud M. Mihkli, järelsõna: H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 382 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]

Näidendid
Ernst Peterson, Sõnajala õis. Näidend 3 waatuses. Tallinn: Eestimaa Kooliõpetajate V. A. Selts, 1920, 112 lk.
Ernst Peterson, Uus miniister. Näidend 3. waatuses. Tallinn: Kool, 1922, 98 lk.

Ernst Särgava (Peterson), Kogutud teosed, 1938-1939
I köide. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 552 lk. [Sisu: P. Ambur, ‘Ernst Särgava elukäigust’, ‘Nälg’, ‘Ei iialgi!’, ‘Õnnetu õnnelik’, ‘Ühe härja elulugu’, ‘Marjad silmas’, ‘Aadam Tips’ (näidend).]
II köide. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 530 lk. [Sisu: ‘Issanda kiituseks’, ‘Tulge appi!’, ‘Oheliku-onu jõulunägemine’, ‘Heinakuhi’, ‘Hõiskama Jaagup’, ‘Nime pärast’, ‘Jõulupuu’, ‘Rahvavalgustaja’.]
III köide. Tartu; Tallinn : Loodus, 1939, 559 lk. [Sisu: ‘Kurvad linnud’, ‘Maa ägab’, ‘Liisi’, ‘Kolonist’, ‘Elsa’, ‘Kain ja Aabel’, ‘Nõia juures’, ‘Sõnajala õis’ (näidend), ‘Uus minister’, ‘C. R. Jakobsoni matusel’, ‘Poolelijäänud jutlus’, ‘Joosua’.]

About Ernst Särgava
Paul Ambur, Ernst Särgava loomingu probleemistikust. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 248 lk.
Richard Alekõrs, E. Peterson-Särgava. Elu ja looming. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 164 lk.