Gustav Suits

Gustav Suits (30./18. XI 1883 – 23. V 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Teda peetakse üheks olulisemaks luuleuuendajaks eesti kirjanduses, ta oli Noor-Eesti vaimsed juhte ja esimese eesti kirjanduse professorina ka eesti kirjandusteaduse rajajaid.

Gustav Suits oli pärit Tartumaalt Kastre-Võnnu vallast. Lõpetanud Tartu Aleksandri gümnaasiumi, asus ta 1904. aastal õppima Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Kuid juba järgmisel aastal siirdus ta Helsingi Ülikooli, õppides seal Euroopa kaasaegset kirjandust ja esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Gustav Suits oli ka poliitiliselt aktiivne: 1917. a revolutsiooni ajal astus ta Eesti sotsialistide-revolutsionääride parteisse; 1918. aastal osales Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni töös Stockholmis. Eesti Vabariigi iseseisvumise järel kutsuti ta tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse kateedrisse. Gustav Suitsust sai esimene eesti kirjanduse professor: 1919–1924 oli ta professori kohusetäitja, sealt edasi erakorraline professor ja alates 1931. aastast eesti ja üldise kirjanduse korraline professor. 1944. aastal pages Suits Stockholmi, töötades Nobeli Instituudi stipendiaadina. Ta luuletas, uuris kirjandust ning osales pagulaste poliitilises tegevuses.

Gustav Suitsu esimesed luuletused ilmusid 1899. aastal ajakirjanduses. Tema esimene luulekogu „Elu tuli“ (1905) sisaldab eredate kujundite ja jõulise rütmiga tekste, mis haakusid ajaomase revolutsioonilise meeleoluga, nii pälvis debüüt palju tähelepanu. Teine luulekogu „Tuulemaa“ (1913) pöördub revolutsioonilisest meeleolust tõsisemasse elamuslüürikasse. Luuletused on rikkama vormi ja mitmekihilisema tähendusväljaga. Teost peetakse märgiliseks kogu eesti luule arengus, kuna see toob eesti luulesse oluliselt erineva esteetika, märkides sümbolismi esiletõusu eesti luules. Järgnevalt avaldas Gustav Suits lembeluule valiku „Ohvrisuits“ (1920) ja regivärsilise ballaadi „Lapse sünd“ (1922). Samal ajal ilmus aga ka Gustav Suitsu kolmas originaalkogu „Kõik on kokku unenägu“ (1922), milles tõuseb taas tugevamalt esile sotsiaalne temaatika: ühiskonna probleemide ja sõja motiivide kajastamine. Kuid selles kogus otsitakse teed sümbolismist suuremate kunstivabaduste suunas: tulemuseks on veelgi mitmekesisem esteetika, sh täielik rütmiline vabadus. Gustav Suitsu viimane originaalkogu „Tuli ja tuul“ (1950) ilmus paguluses, jätkates mõtte- ja sõnatiheduselt varasemalt tuntud joont. See on mõjutatud teise maailmasõja sündmustest ja Eesti okupatsioonist, jäädvustades ühiskondlikku traagikat ja isiklikku elusaatust. Lisaks luuletamisele tegeles Gustav Suits ka tõlkimisega, vahendades nt soome, hollandi ja rootsi luulet.

Pärast albumi „Kiired“ I–III (1901–1902) toimetamist kujunes Gustav Suitsust uuendusliku meelsusega kultuurirühmituse „Noor-Eesti“ (1905) vaimne juht. Ta oli „Noor-Eesti“ albumite I–V (1905–1915), kogumiku „Võitluse päevil“ (1905) ning ajakirja „Noor-Eesti“ toimetaja. Viimases avaldatud artiklid on hiljem koondatud valimikku „Noor-Eesti nõlvakult“ (1931). Rööbiti tegeles Gustav Suits ka eesti kirjandusajaloo käsitlemisega, avaldades kogu „Sihid ja vaated“ (1906). Lisaks uurimistööle osales ta mitmete oluliste teoste koostamisel, pannes kokku esimese Juhan Liivi luuleraamatu „Juhan Liivi luuletused“ (1909 / 1910), antoloogia „Eesti luule“ (1910), „Teatri raamatu“ (1913), „Eesti lugemiseraamatu“ I ja II (1916, 1919) ning antoloogia „Eesti nüüdislüürika“ (1929). Ta osales ka Koidula „Kogutud luuletuste“ (1925), Kreutzwaldi „Viru lauliku laulude“ (1926) avaldamisel, ajakirjade „Murrang“ (1921), „Tarapita“ (1921–1922) ja „Tänapäev“ (1938–1939) väljaandmisel. Ka paguluses jätkas Gustav Suits Tartu-aegsete uurimustega, avaldades teose „Eesti kirjandusajalugu“ I (1953) ja Kreutzwaldi-käsitluse „Nuori Kreutzwald“ (1953). Gustav Suitsu hinnati ka õppejõuna, tema õpilastest (B. Kangro, A. Vinkel jpt.) said hiljem eesti kirjandusteaduse kesksed kujud.

I. S.

Raamatud eesti keeles

Luule
Elu tuli: laulud 1900–1904. Helsingi: Weilin, 1905, 96 lk. [Järgnevad trükid: 1913, 1921, 1947, 1984 (faksiimile-väljaanne 1905. a. trükist).]
Tuulemaa: luuletused 1905–1912. [Tartu]: Noor-Eesti, 1913, 100 lk. [Järgnevad trükid: 1920, 1953.]
Ohvrisuits: valik armastusluuletusi 1904–1920. Tallinn: Varrak, 1920, 82 lk.
Kõik on kokku unenägu: luuletused 1913–1921. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 196 lk. [3. trükk: 1954.]
Lapse sünd: uusi keeli vanal kandlel: ballaad. Tallinn: Varrak, 1922, 47, lk. [Järgnevad trükid: 1957, 1990 (faksiimile-väljaanne 1922. a. trükist).]
Aastate aknal: valitud luuletisi 1900–1930. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 158 lk.
Kogutud luuletused. [Tartu]: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 349 lk. [Sisu: ‘Elu tuli’, ‘Tuulemaa’, ‘Kõik on kokku unenägu’, ‘Lapse sünd’, ‘Ohvrisuits’, ‘Lahtisi lehti’.]
Tuli ja tuul. Stockholm: Noor-Eesti, 1950, 151 lk.
Luuletused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 432 lk.
Kogutud luuletused. [Stockholm]: Eesti Kultuuri Koondis, 1963, 647 lk. [Sisu: ‘Elu tuli’, ‘Tuulemaa’, ‘Kõik on kokku unenägu’, ‘Tuli ja tuul’, ‘Lapse sünd’, ‘Ohvrisuits’, ‘Lahtisi lehti’.]
Gustav Suits. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 171 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Luulet. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 143 lk.
Valitud luuletused. Stockholm: Rootsi-Eesti õpperaamatufond, 1983, 63 lk.
Luule. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 445 lk. [Sisu: ‘Elu tuli’, ‘Tuulemaa’, ‘Kõik on kokku unenägu’, ‘Mõnesuguseid lühisalme’, ‘Tuli ja tuul’, ‘Lahtisi lehti’, ‘Lapse sünd’, ‘Ohvrisuits’.]
Elutules ja ajatuultes. Tallinn: Tänapäev, 2007, 128 lk.
Nii tuli õhtu. Koostanud Mart Velsker. Tallinn: Tänapäev, 2020. 339 lk.

Uurimused, artiklid, esseed
Sihid ja vaated. Helsingi: Y. Weilin, 1906, 141 lk.
Noor-Eesti nõlvakult: kahe revolutsiooni vahel. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 176 lk.
Eesti kirjanduslugu. I. köide: algusest kuni ärkamisaja lõpuni. [Lund]: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 255 lk.
Nuori Kreutzwald. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1953, 203 lk. [Eesti keeles: ‘Noor Kreutzwald’, Lund: 1983; Tallinn: 1984.]
Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999, 429 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Vabaduse väraval. Tartu: Ilmamaa, 2002, 444 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]