Juhan Smuul

Juhan Smuul (sünninimi Johannes Schmuul, aastani 1954 kasutas kirjanikuna nimekuju Juhan Schmuul, 18. II 1922 – 13. IV 1971) oli eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.

Smuul sündis Muhu saarel Koguva külas vanasse talupidajate perekonda, mis Eestis erandlikult oli mõisniku poolt pärisorjusest vabastatud juba 1532. aastal. Õppis 1930-1936 Muhumaal Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Jäneda põllutöökoolis, mis jäi pooleli tuberkuloosi haigestumise tõttu. Sellega Smuuli formaalne haridus piirdus. Ta veetis ülejäänud aja peamiselt kodusaarel kuni 1941. aastani, mil mobiliseeriti Punaarmeesse. Algul oli tööpataljonis Uurali mägedes, kus haigestus taas, misjärel määrati Eesti Laskurkorpuse tagavarapolku ning oli sõja lõpuni Moskvas ja Leningradis.

Pärast II Maailmasõda mängis Smuul tähtsat rolli Eesti kultuuri- ja poliitilises elus. 1944-1945 oli kultuurilehe Sirp ja Vasar peatoimetaja asetäitja, 1946 noorteajakirja Pioneer peatoimetaja, aastast 1947 vabakutseline kirjanik. Ta osales koos Debora Vaarandiga 1949. aasta märtsiküüditamises, aidates üles kirjutada küüditatud perelt konfiskeeritud varandust. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees. NLKP liige aastast 1951, EKP Keskkomitee liige 1956-1958 ja 1960-1966, ENSV Ülemnõukogu saadik 1955-1959, NSVL Ülemnõukogu saadik 1958-1966. Võimude poolt soositud kirjanikuna sai ta rahuldada oma reisikirge: käis 1955 heeringalaevaga Põhja-Atlandil, 1957-1959 Nõukogude teadusliku ekspeditsiooniga Antarktikas, 1959 uurimislaevaga Jaapani merel, 1960 Teravmägedel ning turistina ja Nõukogude kultuuridelegatsioonide liikmena paljudes Euroopa ja Aafrika riikides. ENSV teeneline kirjanik 1955, ENSV rahvakirjanik 1965, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961, Nõukogude Eesti preemia 1949, 1950, 1959. Oli abielus tõlkija Ita Saksaga, luuletaja Debora Vaarandiga ning filoloogi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.

Smuuli kujunemist isiksuse ja kirjanikuna mõjutasid läbielamised II Maailmasõja ajal. Smuul alustas luuletajana, tema luulekogud “Karm noorus” (1946) ja “Et õunapuud õitseksid” (1951) ning poeemid “Tormi Poeg” (1947) ja “Järvesuu poiste brigaad” (1948) andsid talle sõjajärgses eesti luules väljapaistva koha. Tema kujundisüsteem oli realistlik, hilisemast folkloorist olid mõjutatud nii Smuuli luule motiivistik kui rahvalik, spontaanne stiil. Smuul kujutas rannarahva eluolu ja teda ümbritsevat loodust, samuti kommunistliku ideoloogia võidulepääsu rahva teadvuses, näiteks poeemis “Mina – kommunistlik noor”. Stalini 70. sünnipäevaks valmis “Poeem Stalinile” (1949) ja pärast diktaatori surma leinapoeem “Stalin”. Juba poliitilistest teemadest eemaldunud Smuuli lüürika leidub kogudes “Mere ja taeva vahel” (1959) ja “Merelaulud. Tormipoeg” (1961).

Kirjandusuurijad kalduvad kaasajal enamasti arvama, et noore Smuuli usk stalinlikku kommunismi oli siiras ning ta hakkas sellest kaugenema 1950. aastate keskel, mil tema loomingus hakkasid domineerima proosa ja draama ning publitsistlik propagandistlikkus taandus, andes maad rahvalikule, tihti humoorikale realismile ning üldhumanistliku suunaga mõtisklustele. Novellikogu “Kirjad Sõgedate külast” (1955) toetus Smuuli kodukohast pärit ainestikule. Raamatu põhjal valmis aastal 1966 ka samanimeline film (režissöör Jüri Müür). Populaarseks kujunes humoristlik jutustus “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957). Humoristlikul ja kohalikul lainel jätkab lühiproosakogu “Muhu monoloogid” (1968). Selle kogu juttudel põhineb komöödia “Siin me oleme!” (1978), mis kuulub eesti läbi aegade kõige populaarsemate filmide hulka ning millest pärinevad käibefraasid ringlevad rahvasuus tänase päevani.

Omaette tähtis koht Smuuli loomingus on Antarktika-reisikirjal “Jäine raamat” (1958), mis sarnaselt Smuuli lühiproosale sisaldab koloriitseid karakterikirjeldusi, lisaks mõtisklusi üldinimlikel teemadel. Eesti kirjanduse kõige tõlgitumate teoste hulka kuuluv “Jäine raamat” on tihti ilmunud ühtede kaante vahel Smuuli teise reisikirjaga “Jaapani meri, detsember” (1963).

Oma loometee hilisemal perioodil saavutas Smuul edu näitekirjanikuna. Draama “Lea” (1959) oli omas ajas tähelepanuväärne, kuna näitas positiivses valguses usklikke inimesi, kes fašistide eest nõukogude aktivisti varjavad. Iseäranis suure populaarsuse saavutasid näidend “Kihnu Jõnn ehk Metskapten” (1964), mis jutustas legendaarse 19. sajandi Kihnu kapteni elukäigust, ning monoloog-komöödia “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi” (1965). Need kaks näidendit on püsinud eesti teatrite repertuaaris tänase päevani, tegemist on kaasajal ilmselt kõige tuntumate Smuuli teostega. “Kihnu Jõnnist” valmis ka film “Metskapten” (1971, režissöör Kalju Komissarov). Omas ajas oli populaarne ka Smuuli stsenaariumi järgi vändatud film “Keskpäevane praam” (1967, režissöör Kaljo Kiisk).

Juhan Smuuli sünnitalus Muhu saarel asub Muhu muuseum. Tema mälestuseks püstitati 1990. aastal Tallinna Kadrioru parki 3,5-meetrine skulptuur (skulptor Tõnu Maarand), mis 2006. aastast asub Muhumaal Koguva külas. Tallinna Kirjanike Maja seinal asub endiselt Smuuli bareljeef, vaatamata katsetele seda eemaldada seoses Smuuli osalemisega inimsusevastases kuriteos. Tallinnas Lasnamäel ja Kuressaares on Juhan Smuuli nimelised tänavad (ehkki ka Kuressaare tänavat on üritatud ümber nimetada). Kirjaniku nime kandis ka Eesti kirjanduse aastapreemia perioodil 1971-1990 (1995. aastal nimetati see kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiaks).

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Juhan Schmuul, Karm noorus. Luuletusi 1943-1945. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 88 lk.
Juhan Schmuul, Tormi poeg. Poeem. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 118 lk.
Juhan Schmuul, Järvesuu poiste brigaad. Luuletusi ja poeeme 1946-48. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 120 lk.
Juhan Schmuul, Poeem Stalinile. Toimetanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1949, 75 lk.
Juhan Schmuul, Et õunapuud õitseksid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 128 lk.
Juhan Schmuul, Mina – kommunistlik noor. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 156 lk.
Juhan Schmuul, Luuletused, poeemid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 191 lk.
Mere ja taeva vahel. Luuletusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 72 lk.
Merelaulud; Tormipoeg. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 188 lk.
Luuletused ja poeemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 222 lk.
Järvesuu poiste brigaad. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 63 lk.
Juhan Smuul. Koostanud Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 172 lk. [Sari ‘Väike luuleraamat’.]
Viimane laev. Koostanud ja saatesõna Õnne Kepp. Tallinn: Tänapäev, 2022. 231 lk.

Novellid ja jutud
Kirjad Sõgedate külast. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 224 lk. [Novellid. Järgnevad trükid: 1958, 1967, 1972, 1981, 1982, 1988.]
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol; Üks Norra mere kiri. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 126 lk. [Järgnevad trükid: 1963, 1967, 1972, 1981, 1989.]
Meremees Murka. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 55 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1986, 1989, 2007.]
Muhu monoloogid; Polkovniku lesk. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 135 lk. [‘Muhu monoloogide’ järgnevad trükid: 1972, 1981, 1982, 1982, 1989, 1998, 2007.]

Näidendid ja stsenaariumid
Atlandi ookean. Näidend 4 vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 67 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1990.]
Lea. Draama 3 vaatuses. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 60 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1979, 1990, 2006.]
Kihnu Jõnn, ehk, Metskapten. Lavatükk lauludega. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 136 lk. [Järgnevad trükid: 1972, 1979, 1990.]
Keskpäevane praam. Filmistsenaarium. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 86 lk. [2. trükk: 1990.]
Muhu monoloogid; Polkovniku lesk. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 135 lk. [‘Polkovniku lese’ järgnevad trükid: 1972, 1990.]
Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu). Näitemäng kahes osas laulude, probleemide ja antistriptiisiga. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 76 lk. [järgnevad trükid: 1972, 1990.]
Juhan Smuul, Kalju Komissarov, Metskapten. Režiistsenaarium. Tallinn: Tallinnfilm, 1971, 140 lk.

Reisikirjad, artiklid, mälestused
Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 280 lk. [Järgnevad trükid: 1962, 1965, 1972, 1981, 1989.]
Jaapani meri, detsember. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 144 lk. [Järgnevad trükid: 1965, 1972, 1981, 1989.]
Kui pole lennuilma. Kõned, artiklid, laastud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 191 lk.
Autobiograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 22 lk.

Valitud teosed
Valus valgus. Luuletused, poeemid, näidendid. Koostanud Juhan Smuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 640 lk. [Sisaldab näidendeid ‘Atlandi ookean’, ‘Lea’, ‘Kihnu Jõnn’, ‘Polkovniku lesk’, ‘Enne kui saabuvad rebased’.]
Hea meremeeste Hoidja. Proosa. Koostanud Juhan Smuul. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 718 lk. [Sisu: ‘Surmalaul’, ‘Kirjad sõgedate külast’, ‘Ookeani pale’, ‘Muhu monoloogid’, ‘Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol’, ‘Jäine raamat’, ‘Jaapani meri, detsember’. 2. trükk: 1981.]
Valik luulet ja proosat. Koostanud Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 280 lk. [Sari ‘Kooli kirjavara’. Sisu: valik luulest, novell ‘Surmalaul’, ‘Kirjad Sõgedate külast’, ‘Muhu monoloogid’, publitsistikast kirjapanekud ‘Inimestest, raamatutest, merest’, ankeedivastus ajakirjale ‘Keel ja Kirjandus’, ‘Paar kildu sõjapäevilt’, vastused ajalehe ‘Noorte Hääl’ lugejate küsimustele, ‘Lenin minu elus’, ‘Aja tunnetus kirjanduses’.]

Kogutud teosed 1986-1990
1. köide. Luuletused. Lühipoeemid. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 287 lk.
2. köide. Poeemid. Koostanud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 284 lk.
3. köide. Proosa 1. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 445 lk. [Sisu: novell ‘Kolm tundi’, poolelijäänud romaan ‘Endel Kangur’, ‘Kirjad Sõgedate külast’.]
4. köide. Proosa 2. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 461 lk. [Sisu: ‘Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol’, ‘Meremees Murka’, ‘Jäine raamat’.]
5. köide. Proosa 3. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 303 lk. [Sisu: ‘Surmalaul’, ‘Jaapani meri, detsember’, ‘Muhu monoloogid’, poolelijäänud romaan ‘Mõrv Rannu teemajas’.]
6. köide. Näidendid; Filmistsenaarium. Koostanud ja järelsõna Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 463 lk. [Sisu: ‘Atlandi ookean’, ‘Lea ‘, ‘Kihnu Jõnn ehk Metskapten’, ‘Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi’, ‘Keskpäevane praam’, ‘Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)’.]
7. köide. Publitsistika. Koostanud ja järelsõna: Ülo Tonts. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 333 lk.