Rudolf Sirge

Rudolf Sirge (30./17. XII 1904 – 24. VIII 1970) oli Nõukogude eesti kirjanduse üks kesksemaid prosaiste.

Sündis Tartus, õppis Võrumaal ja Tartus. Poolelijäänud ülikooliõpingute järel elas mitmel pool ja tegi juhutöid. 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel töötas erinevate ajakirjandusväljaannete juures. Osales 1932-1933 ajakirjanikuna ümbermaailmareisil purjejahil “Ahto”, mis ent jäi pooleli. 1937-1940 oli välisministeeriumi pressireferent, 1940 kirjanik Johannes Vares-Barbaruse juhitud valitsuse pressiosakonna juhataja, seejärel Eesti Teadete Agentuuri direktor, Nõukogude Liidu-Saksa sõja puhkemiseni töötas Eesti NSV Riikliku Kirjastuskeskuse osakonnajuhatajana. Vangistati Saksa okupatsiooni ajal, vabanes 1942. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1930. aastast, Nõukogude Eesti Kirjanike Liidu liige 1944. aastast. 1944-1945 töötas Kirjanike Liidu sekretärina, 1946, 1951-1958 ja 1965-1968 erinevatel ametikohtadel Loomingu toimetuses. Oli ENSV Ülemnõukogu saadik. Maetud Tallinna Metsakalmistule.

Sirge tegi kirjandusliku debüüdi 1920. aastate alguses proosapalade ja lastejuttudega. Proosakogudes „Võõras võim“ (1927) ja „Maanteel“ (1927) leiavad käsitlemist sotsiaalsed teemad ja on tunda protestivaimu. Suuremat tähelepanu pälvis romaan „Rahu! Leiba! Maad!“ (1929, Looduse romaanivõistluse II auhind), mis kujutab 1917.-1918. aasta sündmusi ja Tartu agulielu. Romaan ilmus nõukogulikus võtmes ümbertöötatuna uuesti, pealkirjaga „Tulukesed luhal“ (1961). 1918. aasta Saksa okupatsiooniaega käsitleb romaan „Must suvi“ (1936). Varasema loomingu kunstiliselt parimaks on peetud psühholoogilist romaani „Häbi südames“ (1938).

Lühiproosas leiab ajastupildistusi ühes psühholoogilise dominandiga (novellikogu „Väikesed soovid“, 1936), Saksa okupatsiooni kajastusi jutustuste ja novellide kogus „Algava päeva eel“ (1947), kaasajateemalisi jutustusi koondab „Ühise töö rütmis“ (1951), külaainest „Kutsuv rada“ (1954). Proosakogus „Tuultest sasitud“ (1965) sisaldub lühiproosa silmapaistvaim novell „Rabamännid“. Sellest proosakogust leiab ka kirgliku kalamehe kirjutatud kalamehelood ühes looduspildistustega, mis lisavad uusi toone ja värve Sirge loomingusse.

Sirge peateoseks ja ühtlasi 1950. aastate Nõukogude Eesti kirjanduse üheks olulisemaks teoseks on romaan „Maa ja rahvas“ (1956, E. Vilde nimelise kolhoosi preemia), mis käsitleb pöördelisi aastaid 1940-1941 Eesti külas. Tähelepanuväärne on vana peremehe Logina Petri karakter ning asjaolu, et esimest korda nõukogude eesti kirjanduses on kujutatud Eesti 1941. aasta küüditamist.

Paljureisinuna kirjutas Sirge ka reisikirju, alustades vastuolusid põhjustanud (Aleksander Antsoniga kahasse kirjutatud) reisil Nõukogude Liitu põhinevast raamatust „Tänapäeva Venemaa“ (1930) kuni teoseni „Mitmest kaarest“ (1964), mis hõlmab reisikirju ajavahemikust 1929-1952, sisaldades muuhulgas ka poolelijäänud ümbermaailmareisi kajastuse „Sule ja purjega“. Hilisemaid reise USAsse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale koondab „Meretaguste juures“ (1968).

Sirge oli ka viljakas kriitik, kelle tegevus selles vallas algas juba 1920. aastatel ning jätkus ka Nõukogude ajal. Tõlkis peamiselt vene ja inglise keelest, muu hulgas ka Daniel Defoe “Robinson Crusoe” (1950).

Sirgele määrati jutustuste „Logi“ ja „Samm-sammult“ eest ka Nõukogude Eesti preemia (1948). 1957 pälvis ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Rahu! Leiba! Maad!. [2. köidet.] Tartu: Loodus, 1929, 782 lk.
Must suvi. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 217 lk. [2. tr 2007.]
Häbi südames. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 397 lk. [Järgnevad trükid: 1959, 1976.]
Maa ja rahvas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 639 lk. [Järgnevad trükid: 1959, 1965, 1976.]
Tulukesed luhal (Rahu! Leiba! Maad!). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 639 lk. [2. trükk: 1977.]
Kolmekesi lauas. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 152 lk.

Novellid ja jutustused
Maanteel. Novelle. Tartu: Sõnavara, 1927, 167 lk.
Võõras võim. Kaks juttu. Tartu: Sõnavara, 1927, 94 lk.
Väikesed soovid. Lihtsaid jutte. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 191 lk.
Luhtunud lennud. Kaks juttu. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1937, 205 lk.
Algava päeva eel. Novellid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 310 lk.
Ühise töö rütmis. Jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 253 lk.
Kutsuv rada. Jutustusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 291 lk.
Tuultest sasitud. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 255 lk.

Näidendid
Äri huvides. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1936, 44 lk.
Must suvi. Näidend 3 vaatuses 9 pildis samanimelise romaani ainestikul Saksa okupatsiooniajast. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1937, 151 lk.

Lasteraamatud
Väike, aga tubli. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 85 lk. [Järgnevad trükid: 1954, 1986.]

Reisikirjad
Rudolf Sirge, Aleksander Antson, Tänapäeva Venemaa. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 231 lk.
Mitmest kaarest. Reisireportaaže aastaist 1929-1952. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 334 lk.
Meretaguste juures. Reaktiiv-reisipilte. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 288 lk.

Publitsistika
Józef Pilsudski: uue Poola looja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937, 159 lk.

Kogutud teosed
Teosed, 1. köide. Häbi südames. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 280 lk.
Teosed, 2. köide. Maa ja rahvas. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 607 lk.
Teosed, 3. köide. Tulukesed luhal (Rahu! Leiba! Maad!). Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 576 lk.
Teosed, 4. köide. Lühiproosa, 1. osa: 1924-1938. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 316 lk.
Teosed, 5. köide. Lühiproosa, 2. osa: 1941-1967. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 432 lk.
Teosed, 6. köide. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 464 lk.
Teosed, 7. köide. Reisipublitsistika. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 589 lk.
Teosed, 8. köide. Otse ja serviti: vaatlusi, vaagimisi, arvamusi a. 1927-1966. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 288 lk.

Rudolf Sirge kohta
Ülo Tonts, Rudolf Sirge. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 156 lk. [Sari ‘Eesti kirjamehi’.]