Georg Julius von Schultz (Schultz-Bertram)

Georg Julius von Schultz (tuntud ka Schultz-Bertrami nime all pseudonüümi Dr. Bertram järgi, 4. X 1808 – 16. V 1875) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Schultz pärines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid pärit Mecklenburgist. Isa varajase surma järel kasvas ta vanaisa juures Torma mõisas (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899). Abielupaar kolis Peterburisse, kus suhtlesid Eesti haritlastega, teiste hulgas ka ärkamisaja initsiaatorite hulgas olnud nn. Peterburi patriootide ringiga.

Schultz oli üks esimesi, kes tegeles eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos „Kalevipoeg“ ning tõlkis autori soovil ühe osa sellest saksa keelde.

1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prorektoriks ja Venemaa riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ja alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbeliga. Viini-reisil Schultz suri. Ta maeti Matzleinsdorfi surnuaiale.

Schultz-Bertrami eestikeelsed satiirilised värsid kogus „Peegli pildid“ (Peterburg 1866) said alanud rahvusliku liikumise tingimustes oma ühekülgsuse tõttu järsult eitava kriitika osaliseks. Kolmeosaline regivärsivormis teos „Ilmatar“ (Tartu 1870, paralleelselt eesti ja saksa keeles) toetus eesti rahvaluule sugemetele. Ta tegi rohkemgi katseid kirjutada regivärssides eepilist suurteost, kuid need jäid edutuks. Järelpõlvedele on kõige huvitavamad tema saksakeelsed noorpõlvemälestused „Baltische Skizzen“ (I Tartu 1853, II Peterburg 1855), „Neue Baltische Skizzen“ (Helsingi 1872), eriti osad, mis kirjeldavad 1820. aastate Tartu üliõpilaselu, ja Torma ümbruskonna etnograafilisi, folkloorseid ja ajaloolisi materjale sisaldav kogumik „Wagien“ (Tallinn 1868). 

Schultz-Bertrami tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline Geigeri poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).

L. P.

Raamatud saksa keeles

Esseed ja mälestused
Der Strabismus, oder Erinnerungen aus dem Eilwagen. St. Petersburg: E. Goetz & Comp., 1851, 44 pp.
Baltische Skizzen. Erstes Bändchen, Funfzig Jahr zurück. Von Dr. Bertram. Dorpat: E. J. Karow; St. Petersburg: E. Götze, 1853, 83 pp. [Next eds: 1857, 1873, 1904, 1979.]
Baltische Skizzen. Zweites Bandchen, Funfzig Jahre zurück. Von Dr. Bertram. Dorpat; St. Petersburg: E. Götze, 1855, 95 pp. [Next eds: 1857, 1873, 1904, 1979.]
Dorpats Grössen und Typen vor vierzig Jahren. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1868, 73+43 pp.
Wagien: Baltische Studien und Erinnerungen. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1868, 156 pp.
Die Philosophie des guten Tons oder über Anstand in der Gesellschaft. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1869, 65 pp.
Dr. Bertram’s Gesammelte Schriften. Dorpat: W. Gläser, 1869-1870. [Next ed: Dorpat: Schnakenburg, 1875.]
Neue Baltische Skizzen. Von Dr. Bertram. Helsingfors: Wasenius, 1872, 130 pp.
Briefe eines baltischen Idealisten an seine Mutter 1833-1875. Leipzig: Koehler-Amelang, 1934, 304 pp. [2nd ed: 1972.]

Folkloor
Jenseits der Scheeren, oder: der Geist Finnlands: eine Sammlung finnischer Volksmärchen und Sprichwörter. Von Dr. Bertram. Leipzig: Breitkopf & Härtel 1854, 75 pp.
Peivash Parnéh = Die Sonnensöhne. Nach Bruchstücken einer epischen Volkssage aus Lappland von Dr. Bertram. Helsingfors: Wasenius, 1872, 55 pp.
Sagen vom Ládogasee oder Erzählungen meiner Ssudomôika. Von Dr. Bertram. Helsingfors: Wasenius, 1872, 46 pp.

Luule
Bilder aus dem Süden. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1869, 76 pp. [2nd ed.]
Ilmatar, eine Commedia turanica. Estnisch und deutsch. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1870-1871, 276 pp.

Raamatud eesti keeles

Mälestused, esseed, kirjavahetus
Dr. Bertram, Kolm Tartu balli. Saksa keelest tõlkinud ja eessõna: Viktor Sepp. Tallinn: Perioodika [Loomingu Raamatukogu], 1990, 61 lk. [Väljavõtteid kirjadest emale jt. sugulastele.]
Dr. Bertram, Tartu tudengid viiskümmend aastat tagasi. Saksa keelest tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna: Viktor Sepp. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 72 lk.
Balti idealisti kirjad emale. Tõlkinud Ilmar Vene. Tartu: Ilmamaa, 2004, 367 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]

Luule
Peegli pildid. Peterburi: E. Arnhold, 1866, 62 lk.
Lagle Leno laul. Tartu: W. Gläser, 1869, 4 lk.
Ilmatar, eine Commedia turanica. Estnisch und deutsch. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gläser, 1870-1871, 276 pp.