Peeter Kormašov (sünd 10. X 1987) on kultuuriajakirjanik ja kirjanik.
Kormašov sündis Tallinnas kunstnike perekonnas, tema vanaisa oli maalikunstnik Nikolai Kormašov (1929-2012). Peeter Kormašov on lõpetanud Tallinnas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Saksamaal Berliini Kunstiülikooli. Kormašov töötas õpingute ajal kokana. Ta on reisinud ja elatist teeninud kokatööga maailma eri paikades. Kultuuriajakirjanduses, millega ta tegeleb alates 2012. aastast, on ta tuntud eeskätt kui kunsti-, ja kirjanduskriitik. Ta on alates 2024. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Peeter Kormašovi 2012. aastal avaldatud proosaraamat „Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust“ jutustab nüüdisaja ajateenistusest. Humoorikalt ja kaasahaaravalt kirjutatud teos annab ülevaatliku pildi Eesti Kaitseväe hetkeolukorrast. Aus ja ilustamata lugu räägib lisaks ajateenistusele ka armastusest, sõprusest, mõnuainetest ja teistest noorte jaoks olulistest teemadest.
2021. aastal ilmunud raamatus „Peatusest peatusesse“ käsitleb autor Berliinis elamise kogemuse kaudu üksindust, identiteedi otsinguid ja sisserändaja argipäeva. Lähenemisviisis on eemaldutud tavapärasest reisiromantikast.
Kormašovi on nimetatud „üksinduse põlvkonna“ esindajaks, kes peegeldab noorema põlvkonna ebakindlust, mobiilsust ja püsivate juurte puudumist. Peeter Kormašovi teostele on iseloomulikud vahetu ja aus sisekaemus, sotsiaalne tundlikkus ning oskus siduda isiklikud kogemused laiema põlvkondliku tunnetusega.
L. P.
Proosa
Ilma vaseliinita, ehk, 11 kuud seiklust: see on lugu ajateenistusest ja postmodernistlikust noorusest. Kõik tegelased on väljamõeldud ja seosed reaalsete isikutega juhuslikud: alla 16-aastastele mittesoovitatav. Tallinn: Jutulind, 2012. 192 lk.
Peatusest peatusesse: üksinduse põlvkonna reisijutt. Tallinn: Kormgraaf, 2021. 207 lk.