
Edgar Valter Saks (25. I 1910 – 11. IV 1984) oli poliitik, publitsist, majandustegelane, harrastusajaloolane ja kirjanik.
Saks sündis Tartus mehhaaniku pojana. Ta lõpetas 1928. aastal Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 1934. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna (aastatel 1929–1934 Tartus Päevalehe toimetuses), seejärel ametnikuna ja tööstusjuhina.
1944. aastal põgenes Saks Eestist Soome. Ta elas aastatel 1944–1949 Rootsis ja 1949. aastast alates Kanadas. Hiljem töötas ta Kanadas, Peruus ja Mehhikos. Saks osales mitme väliseestlaste organisatsiooni tegevuses ning oli Eesti Liidu Kanadas asutajaid, Põhja-Kanada Eestlaste Koondise esimees ja aastatel 1971–1984 Eesti eksiilvalitsuse haridusminister. Ta oli kaheosalise almanahhi „Eesti looming“ (Helsingi 1944) väljaandja ja toimetuse liige ning Stockholmi nädalalehe Välis-Eesti asutaja ja peatoimetaja (1944–1948). Saks oli 1931. aastast alates Eesti PEN-klubi liige ja 1933. aastast alates Eesti Kirjanike Liidu liige.
Saks kirjutas enne Teist maailmasõda neli romaani. Nendest esimene, „Kodutu“ (1929) pälvis kirjastuse Loodus romaanivõistlusel kolmanda koha. Järgmised kolm romaani, „Jaan Tamar“ (1932), „Armuke“ (1936) ja „Hannibali rahvas“ (1936), ei võitnud lugejate ega kriitikute poolehoidu. Tema proosas on leitud häid miljöökirjeldusi, tegelaste psühholoogia oli autorile teisejärgulise tähtsusega. Saksa ajalooline romaan „Hannibali rahvas“ jutustab Liivi sõja sündmustest ja äratab tähelepanu eelkõige Eesti sõjakangelaste ülistamisega. Saksalt on ilmunud ka novelle ajakirjas Looming ja almanahhis „Eesti Looming“.
Kirjandusloo uurimise seisukohalt on olulised Saksa uurimus Ernst Enno üliõpilasaastatest Riias (Eesti Kirjandus 1935) ning ajakirjas Looming 1936. aastal ilmunud intervjuud üheksa eesti kirjanikuga.
Paguluses pühendus autor eesti identiteedi ja ajaloo küsimustele ning avaldas mitmeid populaarteaduslikke raamatuid, mis ülistasid eestlaste esiajalugu ja mida professionaalsed ajaloouurijad peavad üldiselt pseudoteaduslikeks. Saks oli maailmavaatelt rahvuslane ning otsustavalt eitaval seisukohal mistahes vasakpoolsete või marksistlike ilmingute suhtes.
L. P.
Romaanid
Kodutu. Tartu: Loodus, 1929. 246 lk.
Jaan Tamar. Tartu: Loodus, 1932. 200 lk.
Armuke. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936. 249 lk.
Hannibali rahvas: ajalooline romaan Liivi-Vene sõjast. Tartu: Postimees, 1936. 294 lk.
Õigusenõudjad: Eesti rahva võitlusromaan. Tallinn: Grenader, 2013. 236 lk.
Ajaloolised uurimused
Eesti soost vasalkond. Jüriöö mäss: revideerivaid seisukohti ürikute alusel. Philadelphia; Wilmington: Korporatsioon Rotalia BWW allkoondis, 1971. 34 lk.
Saxi-Saxa-Sax-Saks: nimikond ja suguselts: genealoogiline uurimus. Montreal: 1979. 108 lk.
Eesti viikingid. Tallinn : Olion, 2003. 224 lk.
Metsalise märgi all: punane paradiis: ühe epohhi kroonika. Tallinn: Grenader, 2012. 159 lk.