Hando Runnel

Hando Runnel (s. 24. XI 1938 Järvamaal) on eesti luuleklassik ja esseist, kes on avaldanud arvukalt luuletuskogusid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Runneli luules on olulisel kohal eesti riimilise rahvalaulu, aga ka regivärsi mõjud, selles leidub rohkelt ka sõna- ja kõlamänge, samuti irooniat ja sarkasmi; kõrvuti on lorilaululik poeetika ning tõsised eetilised ja eksistentsiaalsed teemad. Isamaalise hoiaku ja rahvusliku identiteedi väärtustamise taustal toimivad nii maa- ja külaelu motiivistik kui ka argikeskkond ja ühiskonnakriitika. Runneli luulet on peetud oluliseks kultuurilise vastupanu ning nn ridadevaheliste tähenduste kandjaks nõukogude perioodil. Laululisus ja rahvapärasus, mis iseloomustab suurt osa Runneli luulest, aga ka teemade ja motiivistiku haakumine kollektiivse identiteeditajumusega on teinut temast ühe enim viisitatud eesti luuletaja.

Talupidaja peres sündinud Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Järva-Jaani ja Ambla 7-klassilises koolis, hiljem õppis Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, kuid õpingud jäid lõpetamata. Aastatel 1966-1971 töötas ta Tallinnas ajakirja Looming publitsistikaosakonna juhatajana, hiljem tegutses kutselise kirjanikuna Tartus. 1969. a sai temast Kirjanike Liidu liige ning ta on osalenud ka liidu juhatuse ja büroo töös. Eesti iseseisvuse taastamise järel oli ta Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. 1992. a asutas Runnel Tartus kirjastuse kirjastuse Ilmamaa, ta oli üks sarja „Eesti mõttelugu“ idee algatajaid ning on sarja peatoimetaja aastast 1995. Runnel on ka Uku Masingu pärandi uurimist ja trükiks ettevalmistamist korraldava Uku Masingu Kolleegiumi liige. 1992–1993 oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor; 2012. a valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks kirjanduse alal. Tema abikaasa on luuletaja Katre Ligi.

Runnel debüteeris 1963. a ajakirjas Looming ilmunud luuletustega, esikkogu „Maa lapsed“ ilmus 1965. a luulekassetis „Noored autorid III“, järgnes „Laulud tüdrukuga“ (1967). Kui esimestes kogudes on kesksel kohal maaelu ja külakeskkonna poetiseerimine, siis alates kogust „Avalikud laulud“ (1970) avardub eksistentsiaalne mõõde ning süveneb konflikt luuletaja-mina eetiliste hoiakute ja kehtiva ühiskondliku korra vahel. Runneli 1970. ja 1980. aastate luules peegelduvad tema kaasaja pained, üha süvenev eksistentsiaalne äng ja traagiline tunnetus, samal ajal võivad tõsised teemad võtta ka kõlamängu või vemmalvärsi vormi. Isamaaline hoiak, aga ka ühiskondlikest pingetest tulenev rusutus avaldub eriti tugevalt 1982. a ilmunud luuletuskogus „Punaste õhtute purpur“, mille avalik arvustamine ilmumisajal keelati. Ka hilisemas loomingus jätkuvad isamaalised teemad, leidub rahvustunnetuse ja kultuurilise vastutustunde poetiseerimist, aga ka ühiskonnakriitikat, argimotiive ja armastusluulet.

Runnel on kirjutanud ka lasteluulet, mida iseloomustab meeldejääv kõlapoeetika ning täiskasvanutele mõeldud luulest tuttav motiivistik põimituna laste silmaringi avardavate teemadega.

Luuleloomingu kõrval on Runnel avaldanud rohkelt kirjanduskriitikat ja esseistikat ning olnud paljude kogumike koostaja. Tema publitsistika ja esseistika keskmes on kirjandus, aga ka eesti keele- ja mõtteruum laiemalt; kõige mahukamana esindab Runneli mitteilukirjanduslikke töid „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumik „Jooksu pealt suudeldud“ (1998).

Runnel on pälvinud Riigivapi IV klassi (1997) ja I klassi (2025) teenetemärgi, Valgetähe II klassi teenetemärgi (2006), Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia, Rahvusmõtte auhinna (2019), Wiedemanni keeleauhinna (2024) ning arvukalt kirjandusauhindu, sh Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (1966 ja 1989), Anton Hansen Tammsaare nimeline kirjanduspreemia (1989), Juhan Liivi luuleauhind (1993 ja 2023), Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind (2004) ja Gustav Suitsu stipendium (2007).

M. U.

Raamatud eesti keeles

Luule
Maa lapsed: Luuletusi 1960-1964. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 56 lk. [Sari ‘Noored autorid’.]
Laulud tüdrukuga. Tallinn: Eesti Raamat, 1967,  96 lk. [2. trükk: 2024.]
Avalikud laulud. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1970, 78 lk.
Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1972, 120 lk.
Mõru ning mööduja. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1976, 56 lk. [2. trükk: 2023.]
Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 216 lk.
Punaste õhtute purpur. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 104 lk. [2. trükk: 2008.]
Laulud Eestiaegsetele meestele. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1988, 59 lk.
Kiikajon ja kaalepuu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 142 lk.
Oli kevad, oli suvi. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 156 lk.
Üle Alpide: Aastatuhande lõpulaulud. Tartu: Ilmamaa, 1997, 271 lk.
Haruldused: Luuletused ja pildid. Tallinn: SE & JS, 1998, 13 lk.
Mõistatused. Tartu: Ilmamaa, 2000, 63 lk.
Omad. Tartu: Ilmamaa, 2002, 109 lk.
Õpetussõnad. Tartu: Ilmamaa, 2003, 63 lk.
Sinamu. Tartu: Ilmamaa, 2005, 95 lk.
Viru veri ei värise: Armastuse laulud. Tartu: Ilmamaa, 2006, 71 lk.
Armukahi. Tartu: Ilmamaa, 2008, 79 lk.
Videvik. Tartu: Ilmamaa, 2009, 71 lk.
Reebuse rahvas, ehk, Piltlaulud, ehk, Sõnad kadunud. Tartu: Ilmamaa, 2010, 158 lk.
Ütles mu naine. Tartu: Ilmamaa, 2010, 158 lk.
Tähed tahavad sõnaks. Tartu: Ilmamaa, 2011, 285 lk.
Kui nagu nagu, kui nagu kui, ehk, Kui kui nagu, kui kui kui. Tartu: Ilmamaa, 2012, 96 lk.
Maakoore pehmenemine. Tartu: Ilmamaa, 2013, 132 lk.
Vanad sõbrad. Tartu: Ilmamaa, 2015, 202 lk.
Tuul tantsib toome okstes. Tartu: Ilmamaa, 2016, 110 lk.
Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi. Tartu: Ilmamaa, 2018, 95 pp.
Siniste kiilide lend. Tartu: Ilmamaa, 2018, 227 lk.
Muinasleid, ehk, Põhjaõnged unustuse jões. Tartu: Ilmamaa, 2019, 173 lk.
Aadamal oli seitse poega. Tartu: Ilmamaa, 2020, 176 lk.
Ma ja ta ka, ehk, Mesinädalate memuaarid. Tartu: Ilmamaa, 2020, 208 lk.
Loomalood. Tartu: Ilmamaa, 2021, 110 lk.
Saunaõhtu, ehk, Laupäeva laulud. Tartu: Ilmamaa, 2023, 142 lk.
Suvi on lõppenud. Tartu: Ilmamaa, 2023, 165 lk.
Oi külad, oi kõrtsid. Tartu: Ilmamaa, 2024, 120 lk.
Vivant omnes virgines, ehk, Tüdrukud, teile, ehk, Suisa suud. Tartu: Ilmamaa, 2025, 141 lk.
 
Proosa
Vee peal käimine keelatud. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2011, 118, lk.
 
Luuletused ja lood lastele
Miks ja miks: Värsid väikestele ja suurtele lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 33 lk.
Mere ääres, metsa taga: Värsid suurtele ja väikestele lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 45 lk.
Mõtelda on mõnus. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 48 lk.
Juturaamat: Keskmisele koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 45 lk.
Taadi tütar: Laulud noorema kooliea küpsemale astmele. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 69 lk.
Suureks saamine: Laste laulud ammu ja homme. Tartu: Ilmamaa, 2004, 231 lk.
Kits läks kiideldes mäele. Tartu: Ilmamaa, 2010, 71 lk.
Põrsapõli. Tartu: Ilmamaa, 2013, 77 lk.
 
Näidendid
Jaanus Andreus Nooremb ehk Madis Kõiv, Hando Runnel, Küüni täitmine. Tartu: Ilmamaa, 1998, 103 lk.

Artiklid, esseed, kõned, arvustused
Ei hõbedat, kulda. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 311 lk.
Mõõk ja peegel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 150 lk.
Isamaavajadus. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1991, 124 lk.
Jooksu pealt suudeldud. Tartu: Ilmamaa, 1998, 559 lk.
Väravahingede kriiksumist kuulnud: Mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde. Tartu: Ilmamaa, 2008, 307 lk.
Hingedeaeg: Mõtted ja märkmed. Tartu: Ilmamaa, 2016, 308 lk.
Ükskord oli üks mees. Toimetanud Katre Ligi; illustratsioonid: Hando Runnel. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 207 lk. [Mälestusi kaasteelistest eesti kirjandusmaastikult.]

Hando Runneli kohta
Nii nagu taevas ja maa, ehk, 60 aastat Hando Runneli loomingut. Tartu: Ilmamaa, 2023, 375 lk. [Artiklikogumik.]