Johann Heinrich Rosenplänter

Johann Heinrich Rosenplänter (23./12. VII 1782 – 27./15. IV 1846) oli ilmselt saksa päritolu estofiil, üks olulisemaid eesti keele ja kultuuri uurijaid ning rahvahariduse edendajaid eelärkamisaegsel perioodil.

Sündis Valmieras (praegu Lätis) postijaamapidaja pojana. Haridust sai eraõpetajatelt, lisaks õppis umbes aasta Tallinna gümnaasiumis ja teist sama palju Riia toomkoolis. Kaotas varakult vanemad ja pidi tööle hakkama. Üritas 14-aastastelt isa surma järel koos emaga suurt postijaama pidada, töötas seejärel kodu- ja algkooliõpetajana ning Riias kohtukirjutajana. 1803-1806 õppis Tartu Ülikoolis usuteadust, oli 1808-1809 pastor Toris ning 1809-1846 Pärnus Eliisabeti koguduses. Maetud Pärnu Alevi kalmistule.

Rosenplänteri tegevus eesti pärisorjade harimisel ning nende keele ja rahvuskultuuri edendamisel oli innustatud ratsionalismist ning romantismi ideedest, eeskätt J. G. Herderist. Samuti aitas sellele tegevusele kaasa kohaliku talurahva õigusliku seisundi paranemine 19. sajandi algul, eeskätt pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Õppides, töötades ja elades Eestis tegutses Rosenplänter peamiselt eesti keele ja folkloori hüvanguks, kuid pärinedes Valmierast valdas ka läti keelt ja olulisel määral tegi jõupingutusi ka läti keele ja kultuuri suunal.

Rosenplänteri peamiseks teeneks loetakse ajakirja “Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache” (“Lisandusi eesti keele lähemaks tundmiseks”) asutamist ja käigushoidmist aastatel 1813-1832. Ajakirja ilmus 20 numbrit (kokku üle 3500 lk). Beiträge – esimene eestiaineline teaduslik perioodiline väljaanne – oli mõeldud sakslastele, kes eesti keelt uurisid või pastoritena oma kogudusega igapäevaselt kommunikeerisid. Ehkki ajakirja levik oli väga väike (parimatel aastatel 74 tellijat), oli Beiträgel otsustav roll eelärkamisaegsete teedrajavate estofiilide kokkukoondamisel ning nendevahelise produktiivse diskussiooni arendamisel. Väljaannet loeti ka Soomes ja Rootsis. Selles said sõna juba ka esimesed vähemasti osaliselt eesti päritolu haritlased, näiteks O. W. Masing ja Kristian Jaak Peterson. Masingust kujunes Rosenplänteri peamine mõttekaaslane eesti keele alases tegevuses. K. J. Petersoni luuletusi Rosenplänter ei avaldanud, ent tänu temale säilisid need tulevastele põlvedele, nagu ka suur hulk teisi eelärkamisaegsete literaatide käsikirju.

Rosenplänter mõjutas eesti kirjakeele arengut, pooldades oma ajakirjas kirjakeele loomist põhjaeesti murrete baasil ning võideldes püüete vastu luua seda lõunaeesti keele põhjal või kujundada kirjakeel põhja- ning lõunaeesti keele hübridiseerimise tulemusena. Beiträges pandi alus eesti poeetikakäsitlusele, kirjanduskriitikale ja folkloristikale. Lisaks saksakeelsetele artiklitele ilmus Beiträges ohtralt eestikeelseid tekste – sõnavara, folkloori, luuletusi, tõlkeid. Esimese eestikeelse luuleantoloogia “Lillikessed I” (1814) koostas Rosenplänter peamiselt Beiträges ilmunud tekstidest. Rosenplänteri pingutused luua ka läti keelele pühendatud Beiträge-taoline ajakiri ei kandnud vilja.

Peale Beiträge toimetamise asutas Rosenplänter 1814. aastal koolmeistrite kooli ning kirjutas aabitsa (1823). Ilmselt Rosenplänteri osalusel toimusid Pärnus 1816-1829 esimesed eestikeelsed teatrietendused. Rosenplänter säilitas tiheda kontakti oma kooli õpilaste ning leerilastega, kes kogusid Rosenplänterile folkloori ning kellest paljudest kujunesid hiljem nimekad haritlased. Rosenplänter oli üks esimesi eesti folkloori kogujaid. 1833 pidas Rosenplänter oma keeleoskuse parandamiseks eestikeelset päevikut (ilmus 2012). Ta pani aluse eesti rahvusbibliograafiale, koostades ligi 30 aasta jooksul kõigi eestikeelsete raamatute koondnimestikku, millega töötas hiljem edasi Õpetatud Eesti Selts.

Rosenplänteri aktiivne tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel ning edendamisel sündis ajal, mis jäi üle pastoritööst ning 15 lapse kasvatamisest, ning vaatamata publiku vähesele huvile, mida eelärkamisajal nende teemade vastu tunti, samuti majanduslikule kahjule, mida estofiilsed publikatsioonid endaga kaasa tõid.

S. V.

Eestikeelsed kirjatööd

Luuleantoloogia
Lillikessed. Essimenne leht. Pärnu, 1814, 16 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8842.]

Päevik
Maakeele päevaraamat, mis Johann Heinrich Rosenplänter kirjutand, et selle keelega tuttavamaks saada. Faksiimiletrükk [1833. a. käsikirjast] keeleliselt redigeeritud rööpteksti, kommentaaride ja saatesõnaga. Koostanud Vello Paatsi, Kristi Metste. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2012, 221 lk.