Karl Ristikivi

Karl Ristikivi (kuni 1936. aastani kodanikunimi Karp Ristikivi, 16./3. X 1912 – 19. VII 1977) oli prosaist, luuletaja, lastekirjanik ja kirjandusloolane, üks tunnustatumaid eesti pagulaskirjanikke.

Ristikivi sündis Läänemaal uue-Varbla külas teenijanna pojana. Õppis 1922-1927 Varbla algkoolis, 1927-1930 Tallinna kaubanduskoolis ja 1931-1932 Tallinna kolledžis. 1935. aastal ilmunud Ristikivi lasteraamat “Lendav maailm” võitis kirjastus Looduse lastekirjandusvõistlusel auhinna. Selle eest sai seni kitsastes oludes elanud üksikema poeg astuda Tartu Ülikooli geograafia eriala õppima, mille lõpetas 1941 cum laude. Oli üliõpilasselts Veljesto liige ja selle viimane esimees enne Veljesto sulgemist 1940. aasta juulis. Ristikivi teenis elatist kirjanikuna ning 1940-1943 Tartu Ülikooli erinevates asutustes.

1943 oli Ristikivi Pihkvamaal Saksa sõjaväeteenistuses politseipatrulli staabikirjutaja. Sama aasta lõpus põgenes Soome. 1944 läks Rootsi, algul Uppsalasse, siis 1947 Stockholmi, kus töötas alates 1949. aastast kindlustus- ja 1955. aastast haigekassaametnikuna. Ristikivi ei loonud kunagi perekonda. Suri samuti Stockholmis. Tartus tegutses aastatel 1987-2007 Karl Ristikivi muuseum.

Ristikivi debüteeris jutuga Uudislehes 1928. aastal ning avaldas seejärel ajakirjanduses rohkesti jutte, muu hulgas järjejuttudena ka seiklusromaani “Võõrad varjud” (1934) ja ajaloolise romaani “Viikingite jälgedes” (1936). Ristikivi pälvis populaarsust ja auhindu ka oma lasteraamatutega. Eesti romaanikirjanduse tippu aga tõusis Ristikivi oma romaaniga “Tuli ja raud”, mis võitis kirjastus Looduse 1938. aasta romaanivõistlusel 1. auhinna ning kirjeldab eesti talupoegade linnastumist ja töölisteks saamist. Järgnesid romaanid “Õige mehe koda” (1940) ning “Rohtaed” (1942), mis vaatlesid vaese agulipoisi pürgimist äriomanikuks ning idealistliku koolmeistri luhtuvaid unistusi. Need kolm romaani moodustavad kokku nn Tallinna-triloogia, mis annavad panoraamse pildi sotsiaalsetest, majanduslikest ja vaimsetest oludest Tallinnas mitme põlvkonna vältel. Kriitika tõstis esile nii noore kirjaniku puhul ootamatut elutarkust.

Sõja ajal Tartus alustas Ristikivi Eesti Vabariigi lõpuaastaid kujutava eleegilise romaanitriloogia kirjutamist, millest lõpuks valmisid paguluses vaid kaks romaani “Kõik, mis kunagi oli” (1946) ja “Ei juhtunud midagi” (1947). Pärast pikemat vaikimist ilmus Ristikivi ülejäänud loomingu ning kogu eesti kirjanduse foonil erandlik romaan “Hingede öö” (1953). Selles autor loobus realismist pigem sürrealistliku ja sümbolistliku kujutamislaadi kasuks, mida ent tasakaalustab Ristikivi muule loomingule omane elutarkus. “Hingede öö” kujutab peategelase rännakut uusaastaööl läbi painajalikult unenäolise labürintja Surnud Mehe Maja, milles kohtub selle arvukate elanikega. Peamisteks motiivideks on pagulus, kodutus, süü ja karistus. Romaani viimane osa, mis kujutab kohtumõistmist peategelase üle, meenutab Kafka loomingut. Tegu on ühe esimese modernistliku romaaniga eesti kirjanduses, mis ilmumise järel pagulaskonna hulgas erilist poolehoidu ei võitnud, ent mis on hilisematel aastakümnetel jäänud mõjukaks ja palju tõlgendusruumi pakkuvaks teoseks.

Pärast “Hingede ööd” Ristikivi loobus teda vahetult ümbritseva aja ja ruumi kujutamisest ning hakkas kirjutama ajaloolisi romaane. “Põlevat lippu” (1961), “Viimset linna” (1962) ja “Surma ratsanikke” (1963) on nimetatud kroonikatriloogiaks; see kirjeldab ristisõdade luhtumist aastatel 1266-1311, tegevuspaigaks on Vahemere ruum. Teist triloogiat – “Mõrsjalinik” (1965), “Rõõmulaul” (1966) ja “Nõiduse õpilane” nimetas Ristikivi biograafiatriloogiaks; selle tegevus leiab aset 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse Euroopas ning selle peateemaks on usk ning tolleaegne vaimuelu. Kolmandat romaanitriloogiat – “Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes” (1970), “Lohe hambad” (1970) ja “Kahekordne mäng” (1972) on nimetatud kahetasandiliseks triloogiaks, sest nendes toimud tegevus paralleelselt nii mineviku- kui autori kaasaegses Lääne-Euroopas.

Mastaapsete triloogiate vahel ilmusid Ristikivilt veel klassikaliste utoopiate stiilis romaan “Imede saar” (1964) ning 15. sajandi aineliste novellide kogu “Sigtuna väravad” (1968). Romaan “Rooma päevik” (1976) jäi Ristikivi viimaseks ning kirjeldab baltisakslase Kaspar von Schmerzburgi rännakut 18. sajandi Roomas.

Ristikivilt ilmus ainult üks lühike filosoofilise koega luulekogu “Inimese teekond” (1972). See leidis peagi koha eesti luule klassikas. Erinevalt Ristikivi pigem elitaarsest muust loomingust on mõned “Inimese teekonna” luuletused tänini ka rahva hulgas tuntud.

Karl Ristikivi tegutses mõningal määral kirjandusloolasena. Ta üritas rootsikeelsel turul Christian Steeni nime all läbi lüüa kriminaalromaaniga ‘Södergök är dödergök’, see ent jäi ilmumata ning ilmus alles 1992. aastal eestikeelses tõlkes. Väärtuslikuks kirjanduslikuks materjaliks on osutunud Ristikivi kirjavahetus ning mahukas “Päevaraamat 1957-1968” (2008).

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Inimese teekond. Luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 64 lk. [Järgnevad trükid: 1990, 2003, 2020, 2023.]
Inimese teekond ja muu luule. Koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg, saatesõna Jaan Undusk. Tallinn: EKSA, 2023, 239 lk.

Romaanid
Võõrad varjud. Perekonnaleht, 1934. [Järjejutt.]
Viikingite jälgedes. Perekonnaleht, 1936. [Järjejutt. Järgnevad trükid eraldi raamatuna: 2003, 2007.]
Tuli ja raud. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 463 lk. [Tallinna triloogia I raamat. Järgnevad trükid: 1944, 1978, 1984, 2008.]
Võõras majas. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 409 lk. [Tallinna triloogia II raamat. Järgnevad trükid pealkirja all Õige mehe koda: 1943, 1950, 1984, 2008.]
Rohtaed. Tartu: Tartu Eesti kirjastus, 1942, 412 lk. [Tallinna triloogia III raamat. Järgnevad trükid: 1948, 1985.]
Kõik, mis kunagi oli. Pilte ühest suvest. Vadstena: Orto, 1946, 277 lk. [Diloogia I raamat. Järgnevad trükid: 2000, 2009
Ei juhtunud midagi. Vahemäng sügisest kevadeni. Vadstena: Orto, 1947, 256 lk. [Diloogia II raamat. 2. trükk: 2000.]
Hingede öö. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 307 lk. [Järgnevad trükid: 1991, 2000, 2005, 2016, e-raamat: 2013.]
Põlev lipp. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 265 lk. [Triloogia I raamat. Järgnevad trükid: 1990, 2018.]
Viimne linn. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 308 lk. [Triloogia II raamat. Järgnevad trükid: 1990, 2018.]
Surma ratsanikud. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 296 lk. [Triloogia III raamat. Järgnevad trükid: 1990, 2018.]
Imede saar. Niccolo Casarmana teose “Allotria, ehk, Imede saar” rekonstruktsioon. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 295 lk. [Järgnevad trükid: 1966, 2003.]
Mõrsjalinik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 303 lk. [Triloogia I raamat. 2. trükk: 1992.]
Rõõmulaul. Lund: Eesti Kirjanike kooperatiiv, 1966, 302 lk. [Triloogia II raamat. 2. trükk: 1993.]
Nõiduse õpilane. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 296 lk. [Triloogia III raamat. 2. trükk: 1994.]
Õilsad südamed, ehk, Kaks sõpra Firenzes. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 248 lk. [Triloogia I raamat. 2. trükk: 2004.]
Lohe hambad. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 252 lk. [Triloogia II raamat. Järgnevad trükid: 1987, 2005.]
Kahekordne mäng. Kriminaalromaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 264 lk. [Triloogia III raamat. 2. trükk: 2003.]
Kaspar von Schmerzburgi Rooma päevik. Trükki toimetanud K. Ristikivi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 231 lk. [2. trükk: 2001.]
Christian Steen, Hurmakägu on surma nägu. Kriminaalromaan. Rootsi keelest tõlkinud ja eessõna: Jaan Kross. Tallinn: Kupar, 1992, 190 lk. [‘Södergök är dödergök’, 1960. aastate alguses kirjutatud, ent originaalis käsikirja jäänud teos.]

Lühiproosa
Lendav maailm. Jutustus. Illustratsioonid: Richard Kivit. Tartu: Loodus, 1935, 112 lk. [Lastejutt. 2., parandatud trükk: 1993.]
Sinine liblikas. Illustreerinud Pauline Leps-Estam; kaas: Richard Kivit. Tartu: Loodus, 1936, 64 lk. [Lastejutt. Järgnevad trükid: 1946, 2012.]
Semud. Illustreerinud Helmut Valtman. Tartu: Loodus, 1936, 80 lk. [Lastejutte. Järgnevad trükid: 1960, 1974, 1983, 2022.]
Sellid. Illustreerinud Helmut Valtmann. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 56 lk. [Lastejutt. Järgnevad trükid: 1946, 1972, 1983, 2022.]
Sigtuna väravad. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 271 lk. [Sisu: ‘Filosoof, kes ei öppinud vaikima’, ‘Oma õnne sepp’, ‘Talupoja au’, ‘Ilus sõnn’, ‘Don Juan ja Neitsi Johanna’, ‘Fulko jutud’, ‘Sigtuna väravad’, ‘Koivuneeme sõda’, ‘Truu sulane’, ‘Luigelaul’. 2. trükk: 2004.]
Klaassilmadega Kristus. Järelpõimik. Lühieepika. Koostanud Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Arvo Mägi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 222 lk. [2. trükk: 2004.]
Minugi tee ei ole veel lõppenud. Valimik Karl Ristikivi aforisme, paradokse, tähendamissõnu. Valinud ja koostanud R. Neithal. Tallinn: Eesti Kultuurifond, 37 lk.

Kuuldemängud
Lõhkemata pomm (Antigone sureb alati asjatult);  Pimenägemine. Kaks kuuldemängu. Rootsi keelest tõlkinud Mari Allik, järelsõna: Janika Kronberg. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2012, 94 lk. [E-raamat: 2012.]

Varia
Eesti kirjanduse lugu. Stockholm: Tõrvik, 1954, 135 lk.
Bernard Kangro. Lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 79 lk.
Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 79 lk. [2. trükk: 2006.]
Mälestusi ja reisikirju. Järelsõna: Janika Kronberg. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1993, 75 lk.
Viimne vabadus. Esseed ja artiklid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Koostaja ja järelsõna: Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 1996, 543 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’, 7.]
Kirjanduslik päevik. Koostanud ja kommentaarid kirjutanud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000, 116 lk.
Valitud kirjad: 1938-1977. Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, 501 lk.
Päevaraamat 1957-1968. Toimetaja ja järelsõna: Janika Kronberg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinn: Varrak, 2008, 1112 lk.