Egon Rannet

Egon Rannet (kuni 1940 Eugen / Jevgeni Brücke, 29./16. XI 1911 – 1. XI 1983) on tuntud eelkõige näitekirjanikuna, kelle teosed järgisid sotsialistliku realismi põhimõtteid.

Sündis Stockholmis ja õppis Tallinnas. Tema isa pärast mobiliseerimist I Maailmasõja ajal enam pere juurde tagasi ei pöördunud, töötades 40 aastat Nõukogude Liidus punaarmees ja NKVDs. Brücke õppis mitmetes Tallinna koolides, teiste hulgas aastatel 1926–1928 Tallinna Kaarli Gümnaasiumis. Ema suri varakult, pärast mida pidi Brücke endale ise elatist teenima. Töötas mitmesugustes ametites, sattus ka Tallinna allilma küüsi. Osales vapside liikumises. Teises maailmasõjas osales Nõukogude poolel, võttis osa mitmest lahingust. 1944. aastast töötas ENSV miilitsavalitsuses, alguses kriminaaljälituses, hiljem prokuratuuris. Alates 1947 oli kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1950, ENSV teeneline kirjanik 1961. Loomingu novellivõistlusel pälvis 1954. aastal auhinna „Elulõimed“ ja märgiti ära „Õigus armastusele“. Sai Nõukogude Eesti preemia draama „Kadunud poeg“ (1958) eest. Pälvis E. Vilde nimelise kolhoosi preemia romaani „Kivid ja leib“ 1. kd (1972) eest. Oli abielus Vaike Rannetiga (1925-1999). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.

Debüteeris 1947 ajalehes Noorte Hääl. 1951. aastal ilmus satiirilise põhitooniga kogumik „Ameerika elulaad“. Oli üks peamisi olukirjelduse žanri viljelejaid: hobusekasvatuse temaatikat käsitleb „Seltsimehed Torist“ (1953), kolhoosielu „Tugevate tee“ (1954). 1950. aastate keskpaigast tõusid loomingus kesksele kohale näidendid, mida iseloomustavad selge nõukogulik hoiak, sotsrealismi põhimõtted ning skemaatilisus. Näidendid käsitlesid enamasti parasjagu aktuaalseid probleeme ning olid üles ehitatud selgelt välja toodud poliitilisele või eetilisele konfliktile. Draama „Südamevalu“ (lavastatud ja ilmunud Loomingus 1956, raamatuna 1957) käsitleb vastuolusid kolhoosis ning peategelase Kustas Loki isiklikke probleeme. Psühholoogilisem lähenemine nähtub draamas „Kadunud poeg“ (1958), mille keskmes on luureagendina kodumaale naasnud Mart Tuisk ning ideoloogiline vastasseis Lääne ja Nõukogude Liidu vahel. Satiiriline „“Kriminaaltango“ ja väga korralikud inimesed“ (1968) käsitleb noorte kuritegevust, mille põhjusena on nähtud Lääne kahjulikku mõju.

1972. aastal ilmus maaelu kujutava panoraamromaani „Kivid ja leib“ esimene köide. Romaani teine köide jäi pooleli, selle kirjutas lõpuni abikaasa Vaike Rannet. Mahukad kolmanda ja neljanda köite kirjutas valmis Ranneti abikaasa Vaike Rannet. Saaga osutus lugejate hulgas populaarseks.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Kivid ja leib, 1. köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 708 lk. [2. trükk: 1976.]
Egon Rannet, Vaike Rannet, Kivid ja leib, 2. köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 654 lk.
Egon Rannet, Vaike Rannet, Kivid ja leib, 3. köide.  Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 797 lk.
Egon Rannet, Vaike Rannet, Kivid ja leib, 4. köide.  Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 870 lk.

Lühiproosa, olukirjeldused
Ameerika elulaad. Lühijutte, epigramme, följetone. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, 108 lk.
Seltsimehed Torist. Olukirjeldus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 119 lk.
Tugevate tee. 1. raamat: Olustikupilte ühe perekonna elust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 370 lk. [2. trükk: 1958.]

Näidendid
Kuri karjas. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.
Leerikleit. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.
USA. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1950, 20 lk.
Südamevalu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 95 lk. [Järgmised trükid: 1961, 1971.]
Kadunud poeg. Tallinn: ENSV Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958, 42 lk. [Järgmised trükid: 1959, 1961, 1971.]
Salakütid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 84 lk. [Järgmised trükid: 1961, 1971.]
Näidendid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 288 lk. [Sisu: ‘Südamevalu’, ‘Kadunud poeg’, ‘Salakütid’, ‘Vihmas ja päikeses: filmistsenaarium’.]
Haned. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 84 lk. [2. trükk: 1971.]
Karikas ja madu. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 76 lk. [2. trükk: 1971.]
Veripunane roos. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 86 lk.
“Kriminaaltango” ja väga korralikud inimesed. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 72 lk.
Näidendid. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 503 lk.

Reisikiri
Kilde Taani-reisilt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 79 lk.