Ain Rannaleet

Ain Rannaleet (kod n Rudolf Laurent, 25. V/12. V 1904 – 11. XI 1937 või 13. IX 1943) oli Nõukogude Liidus elanud eesti luuletaja.

Rannaleet Sündis Peterburi kubermangus, õppis Simiititsas (u 60 km Narvast idas), Petrogradis, sh Herzeni-nimelises Pedagoogilises Instituudis. Töötas mitmel pool õpetajana, tegi eestikeelsetele väljaannetele kaastööd. Ta oli Leningradi Proletaarsete Kirjanike Assotsiatsiooni eesti sektsiooni üks rajajaid 1926. Arreteeriti Leningradis poliitilistel põhjustel 1937. Nõukogudeaegse ametliku versiooni kohaselt suri Rannaleet vangilaagris aastal 1943. Hilisematel andmetel lasti ta NKVD poolt maha juba 1937. aastal Leningradis.

Esimesed luuletused ilmusid Nõukogude Venemaa eestikeelses ajakirjanduses. Saavutas olulise koha Venemaa eestikeelsete poeetide seas. Kirjutab revolutsioonilisest võitlusest, nt 1905. aasta sündmusi kajastav poeem „Veli“ (1927), ent silmapaistvam ja läbitunnetatum on märgatavate romantiliste allhoovustega loodus- ja koduluule, nt kogu „Õhtused külad“ (1928). Loomingut koondab „Luuletused“ (2006).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
Veli: poeem. Leningrad: Külvaja, 1927, 67 lk.
Õhtused külad: 1924–1928 a. looduslüürika. Leningrad: Külvaja, 1928, 48 lk.
Mägede harjale. Koostanud Ants Salum. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 87 lk.
Luuletused. Koostanud Ants Salum. Habaja: Kentaur, 2006, 192 lk.