Henno Rajandi

Henno Rajandi (kuni 1935. aastani Henno-Joonatan Rosenstrauch, 19. X 1928 – 1. III 1998) oli keeleteadlane ja tõlkija.

Rajandi lõpetas 1947. aastal Tallinna 7. Keskkooli ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli prantsuse filoloogia erialal. 1969. aastal kaitses ta filoloogiakandidaadi kraadi tööga „Eesti impersonaali ja passiivi süntaks“. Tema teised uurimistööd on samuti eesti keele grammatika alalt. Rajandi töötas mitmetes kirjastustes toimetajana, aastatel 1962–1970 ja 1975–1988 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadustöötajana, alates 1990. aastast Eesti Instituudis.

Rajandi tõlkis peamiselt prantsuse keelest (näiteks Anatole France’i, Albert Camus’, Simone de Beauvoir’, Gustave Flauberti, Émile Zola, Guy de Maupassanti, François Mauriaci, Alexandre Dumas’, Maurice Druoni teoseid), kuid ka inglise keelest (näiteks Winston S. Churchilli, Robert Merle’i, Raymond Hulli, Laurence J. Peteri, John Fowlesi, Jim Hankinsoni, Henry Kissingeri, John Miltoni, Angus Wilsoni, Bel Kaufmani, C. Northcote Parkinsoni, William Goldingu, Jane Austeni, John Fowlesi, Aldous Huxley, Henry Jamesi, David Herbert Lawrence’i, Thornton Wilderi teoseid).

Rajandi stiilseid ning informatsioonirohkeid saatesõnu mitme aastakümne jooksul ilmunud tõlkeraamatutele tutvustab kirjastuses Ilmamaa „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud kogumik „Tõlkija teekond“ (2002).

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogu asutas 1998. aastal Henno Rajandi nimelise tõlkijastipendiumi.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Artiklid ja järelsõnad
Tõlkija teekond. Tartu: Ilmamaa, 2002. 220 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]