Juhani Püttsepp

Juhani Pütsepp (s. 17. II 1964) on laste- ja looduskirjanik.

Sündis ja õppis Tartus, lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia eriala. Töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudis, mitme ajakirjandusväljaande juures ning juhtinud Tartu Lasteteatrit. Eesti Maaülikooli loodusteaduste kooli eestvedaja.

Püttsepa lastele kirjutatu keskmes on loodus, inimese ja looduse suhted, kohalik (pärimuslik) aines ning põlvkondade side. Tema teostes põimub oskuslikult reaalsus muinasjutulisega, avades elavalt ja soojalt nii inim-, loom- kui nukktegelasi.

Esimesed lastele mõeldud lood ilmusid 1990. aastatel, esimese lasteraamatu „Kunstnik Johannese kummalised lood“ (1994) aines on ammutatud perekondlikust taustast. Tartu Lasteteatri nukk Anni, kes tegi kaasa Rolling Estonia-nimelise reisiseltskonna ümbermaailmareisi, jutustab lugusid erinevatest maadest ja inimestest raamatus „Anni rännuteel“ (2005). Anniga kohtub lugeja ka raamatus „Toad täis nukkude juttu“ (2011), mille keskmes on ühe perekonna nukkude lood.

Autori tähelepanekuid loodusest leiab näiteks raamatust „49 aastaaega“ (2003), looma- ja inimlastest jutustab „Väikese hundi lood“ (2009, Põlvepikuraamatu konkursi 1.-2. koht), „Mustad linnud“ (2016, „Hea lasteraamatu” tiitel) pajatab erinevatest musta värvi lindudest. Kaasaja linnamaastiku lakkamatu ja lapse jaoks pelutav helide virr-varr on teemaks raamatus „Tsss… Kuula!“ (2013).

Kaasahaaravate juhtumiste ja värvikate tegelastega raamatu „Gibraltari laevakoerte ühing“ (2015, lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ esimene koht, „Hea lasteraamatu“ tiitel, 2016. aastal kanti teos ka IBBY (The International Board on Books for Young People) aunimekirja) keskseks tegelaseks on rebasekarva koer, kes ei ole pandud rääkima ega muul viisil inimese moodi käituma, nagu lastekirjanduses tavaliselt, vaid jääb loomaks, avanedes kirjelduste kaudu. Teos pakub elava sissevaate nii linna- kui ka loomade hingeellu.

„On kuu kui kuldne laev“ (2020, lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ kolmas koht, Aasta Rosina auhind, „Hea Lasteraamatu” tiitel, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind, Virumaa kirjandusauhind, läti Jānis Baltvilksi auhind) puudutab lastekirjanduses seni haruldast teemat – 1944. aasta põgenemist üle tormise mere Rootsi. Traagilised ja rasked sündmused on kirjutatud lapsepäraselt ja turvaliselt. Teose raamiks on elatanud naise tagasivaatav jutustus lapsepõlve üleelamistest.

Auhindu on pälvinud ka teised Püttsepa teosed. Näiteks 2002. aastal sai Eesti Näitemänguagentuuri laste- ja noortenäidendite võistlusel teise-kolmanda preemia „Kärt“; 2017. aastal pälvis Selge sõnumi auhinna teos „Mina olen enda oma“ (2017).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Lühiproosa
49 aastaaega: miniatuurid. Tartu: J. Püttsepp, 2003, 77 lk

Lastekirjandus
Kunstnik Johannese kummalised lood. 1. Villased sokid: jutt väikelastele. Tartu, 1994, 15 lk.
Kirsiõiedetsember: jõulujutt õhtuseks lugemiseks. Tartu, 1995, 21 lk.
Musta habemega kapten: jutud. Tartu: Elmatar, 1998, 26 lk.
Veskitont Niglas: jutt lastele, kes põevad astmat ja nendele, kes hoiavad pöialt, et lapsed terveks saaks. Tartu: Ilmamaa, 2001, 62 lk.
Kunstnik Johannese üpris kummalised lood. Tartu: J. Püttsepp, 2004, 18 lk.
Anni rännuteel: jutt. Turi: Saara Kirjastus, 2005, 47 lk.
Lauajupi Madonna: jutustus sõprade leidmisest pudeliposti abil. Tartu: Hermes, 2009, 103 lk.
Väikese hundi lood. Tallinn: Päike ja Pilv, 2009, 30 lk.
Minu vanaema Kirjak: tarkuseteri Eesti Maaülikoolist. Tartu: Eesti Maaülikool, 2011, 18 lk.
Toad täis nukkude juttu. Tartu: J. Püttsepp, 2011, 128 lk.
Vapramäe Vapu. Nõo: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, 2012, 36 lk.
Tsss… Kuula!. Tallinn: Päike ja Pilv, 2013, 32 lk.
Juhani jutte. Tartu: J. Püttsepp, 2014, 119 lk.
Liulood. Tabasalu: Dolce Press, 2014, 33 lk.
Gibraltari laevakoerte ühing. Tallinn: Tänapäev, 2015, 230 lk.
Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest. Tartu: Tähtvere Avatud Naistekeskus, 2015, 48 lk.
Doktor Haldja lood. Tartu: Postimees Grupp, 2016, 135 lk.
Mustad linnud. Tartu: J. Püttsepp, 2016, 37 lk.
Vanaema, kes muutus kutsikaks. Tabasalu: Dolce Press, 2016, 33 lk.
Kodu täis nukkude jutte. Tartu: J. Püttsepp, 2017, 123 lk.
On kuu kui kuldne laev. Tallinn: Tänapäev, 2020, 133 lk.
Tsillokõsõ soe jutu. Võro: Võro Instituut, 2020, 29 lk.
Ohoo, linnaloom!. Tallinn: Tänapäev, 2022, 92 lk.
Pauline unistuste mets = Paulīnes sapņu mežs. Peedu : Riia: [Juhani Püttsepp], 2022, 36 lk.
Virumaa ütlemisi. Purtse ; Peedu: Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ, 2023, 78 lk.
Leierkastilugu. Tallinn: Kirjastus Pegasus, 2024, 41 lk.
On kuu kui kuldne laev. Tallinn: Tänapäev, 2024, 133 lk.
Väikseid varje Emajõe peeglis. Tartu: Ilmamaa, 2024, 79 lk. [Raamat on pühendatud Tartu linna alguse 800. aastapäevale.]
Uksed kolksuvad Pargi põigus : keskmisele ja vanemale koolieale ning ka nende vanematele. Tallinn: Tänapäev, 2026, 143 lk.

Varia
Portreed Tallinna loomaaiast: ajakirjale „Lemmik“ kirjutatud lood. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus, 2008, 150 lk.
Sammud omas Eestis: Loodusesõbras 2005-2009 ilmunud artiklisarjade põhjal. Tallinn: Loodusajakiri, 2012, 95 lk.
Mina olen enda oma. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2017, 40 lk.
Eesti looduskaitse 100 aastat. Tallinn: Post Factum, 2018, 206 lk.
Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Looduskaitse Selts, 2018, 106 lk.
Alam-Pedja lood. Elva: Mariekuld, 2019, 207 lk.
Metsa-aabits. Tartu: Metsahoiu Sihtasutus, 2020, 71 lk.
Ingmar Muusikus, Juhani Püttsepp. Nõidlik november : päevikulõike ja püsivaatlusi. Tuuka-Peedu: MTÜ Mariekuld, 2021, 87 lk.
82 Eesti paigakest. Peedu: Mariekuld MTÜ, 2024, 173 lk.