Hans Pöögelmann

Hans Pöögelmann (30./18. XII 1875 – 27. I 1938) oli revolutsionäär, kes võitles Eesti liitmise eest Nõukogude Liiduga. Kirjutas eelkõige poliitilist kirjandust ja luulet.

Sündis Viljandimaal. Õppis Tuhalaanes, Paistus ja Põltsamaa Aleksandrikoolis. Töötas õpetaja ja postiametnikuna, järgnes ajakirjanduslik töö Postimehe juures. Geograafiliselt laia ja kirju elukäiguga. 20. sajandi algul oli mõnda aega Venemaal Samaaras koduõpetaja, siis Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. 1903. aastal siirdus Leipzigisse, kus õppis kaubandusinstituudis ning kuulas loenguid ka Leipzigi ülikoolis. Saksamaal puutus lähemalt kokku Karl Marxi töödega ning temast sai veendunud marksist ja revolutsionäär. 1906. aastal Eestisse tulles liitus revolutsioonilise liikumisega, sai Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei liikmeks. Töötas mõnda aega Teataja toimetuses, Nižni Novgorodis õppejõuna, seejärel Eestis ajalehtede Sõnumed ja Hommik toimetuses. 1907. aasta sügisest paguluses, elades Helsingis, Londonis ja Pariisis, kus kuulas Sorbonne’i ülikoolis ka loenguid. Järgmisel aastal pöördus tagasi kodumaale, arreteerimise järel saadeti asumisele Siberisse Narõmi. 1911 põgenes ja sõitis USAsse, kus muuhulgas toimetas aastatel 1911-1917 ajalehte Uus Ilm. Tagasi Eestisse jõudmise järel tegutses vasakpoolsete ajalehtede toimetustes, oli Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee liige. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal läks Venemaale. Oli osaline Petrogradis asutatud Eestimaa Ajutises Revolutsioonikomitees ning Narvas 1918. aastal välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogus. Jäi elama Nõukogude Venemaale, olles osaline kominterni asutamiskongressil 1919. aastal, oli 1920. aastate alguses selle täitevkomitees ning 1924-1928 Internatsionaalses Kontrollkomisjonis. Alates 1920 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige. 1923-1938 elas ja tegutses NSV Liidus. Töötas õppejõuna ning toimetas mitmesuguseid väljaandeid, tõlkis eesti keelde marksistlikku kirjandust. 1930. aastate teisel poolel Nõukogude Venemaal toimunud stalinlike repressioonide käigus arreteeriti ning hukati. Maetud Peterburi.

Eesti revolutsioonilise liikumise ühe ideoloogi esimesed luuletused ilmusid Sakalas 1897-1898. Luulet avaldati ka albumis Kiired I ja II (mõlemad 1901). Alustas ajastuomaste realistlike luuletustega, tutvumine marksismiga muutis oluliselt luule temaatikat, tuues muuhulgas sisse klassivõitluse. Nõukogude Liidu perioodil kirjutatud luule paistab silma negatiivse suhtumisega Eesti Vabariiki. Luulet koondavad valikkogud „Luuletused“ (1957) ja „Üleshüüe“ (1988). Tõlkis eesti keelde mitu revolutsioonilist laulu, sealhulgas „Internatsionaali“ ja „Marseljeesi“.

Publitsistina käsitelnud läbi marksistliku vaatenurga majandusküsimusi (nt „Majandusteaduse õpetus“ I ja II (1907-1908)) ning revolutsioonilisi sündmusi ja klassivõitlust (nt „Klassivõitluse ajalugu“ (1929), „Marx ja marksism Eestis“ (1933), „Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. a“ (1933)). Avaldanud ka marksismil põhinevat kirjanduskriitikat kogus „Kirjanduslikult rindelt“ (1933). Publitsistikat koondab „Valitud teosed“ I-V (1974-1982).

A. K.

Raamatud eesti keeles

Luule
H. Rooskaja, Jämedad jooned. Tallinn: Mõte, 1910, 32 lk.
Kevadetuuled. Leningrad: Külvaja, 1926, 120 lk.
Neile, kes „langesid võitluses vendade eest“. Moskva, Leningrad: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936, 43 lk.
Luuletused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 220 lk.
Üleshüüe. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 157 lk.

Proosa
Viletsuse ohver: jutustus rahva elust. Jurjev: J. Tõnnishof ja T. Kukk, 1900, 42 lk.

Publitsistika
Majandusteaduse õpetus. Peterburi: Edu, 1907-1908, 459 lk.
J. Vinnaja, Palgatööline ja elu-ülespidamine. Tallinn: Puidutööliste ühisus, 1908, 68 lk.
J. Vinnaja, Proletariat ja haigus. Tallinn: Töö, 1908, 31 lk.
Alkoholismus kui ühiselu paise. Tartu, 1912, 130 lk.
Asutav Kogu ja rahvavalitsus. Tallinn: Edasi, 1917, 32 lk.
Tumedatel tundidel…: mõtisklus. Tallinn: Tapper, 1917, 15 lk.
Vaba Eesti: Märgukiri Eesti Asutava Kogu valijatele. Tallinn: 1917/1918, 32 lk.
Eesti tulevik. Peterburi: Venemaa Kommunistilise (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
Karl Marxi mälestuseks 1818-1918. Peterburi: Venemaa Kommunistiline (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
Mis vaheajal sündis: teejuhiks sõjavangist tagasitulijatele. Peterburi: Venemaa Kommunistiline (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
Mõned põhijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti töörahva nõukogude vabariigis. Peterburi: Kommunistilise partei Eesti kk. Venem. Büroo, 1919, 29 lk.
Ääremärkused Venemaa Kommunistilise Partei programmi juure. Peterburi: Kommunistilise Partei Eesti Keskkomitee Venemaa büroo, 1919, 11 lk.
Ühtlane elamisraha: üks kommunismuse nurgakividest. Peterburi: Eesti Töörahva Kommuuna kultuura ja ariduse valitsus, 1919, 14 lk.
1871-1921: Pariisi Kommuuna 50-ks aastapäevaks. Peterburi: Eestimaa Kommunistilise Partei keskkomitee, 1922, 48 lk.
Sini-must-valge lipu all. Peterburi: Kom. Internats. Eesti Sektsioon, 1923, 48 lk.
Viktor Kingissepp: elu ja tegevus. Peterburi: Kommunistilise Internatsionaali Eesti osakond, 1923, 63 lk.
Ferdinand Lassalle: 11.4.1825-31.8.1864. Leningrad: Külvaja, 1925, 30 lk.
Klassivõitluse ajalugu: lühike kokkuvõte. Leningrad: Külvaja, 1928, 175 lk.
Majandusline kriis Eestis. Leningrad: Külvaja, 1932, 57 lk.
Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. a. Leningrad: Külvaja, 1933, 83 lk.
Kirjanduslikult rindelt. Leningrad: Külvaja, 1933, 111 lk.
Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis. Moskva, Leningrad: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936, 107 lk.
1917. aasta revolutsioon Eestis. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 64 lk.

Valitud teosed
Valitud teosed 1. kd. 1895-1917. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 604 lk.
Valitud teosed 2. kd. 1917-1919. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 412 lk.
Valitud teosed 3. kd. 1919-1925. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 652 lk.
Valitud teosed 4. kd. 1925-1932. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 442 lk.
Valitud teosed 5. kd. 1933-1937. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 488 lk.

Hans Pöögelmanni kohta
E. Plotnik, Hans Pöögelmann 1: elu ja tegevus 1875-1919. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 351 lk.
E. Plotnik, Hans Pöögelmann 2: elu ja tegevus 1919-1938. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 369 lk.