Nikolai Päts

Nikolai Päts (5. IX 1871 – 29. XI 1940) oli õigeusu vaimulik, ühiskonnategelane ja kirjamees.

Ta sündis Viljandis ehitusmeister Jakob Pätsi peres, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, lõpetas 1894. aastal Riia Vaimuliku Seminari ja omandas köster-kooliõpetaja kutse. Päts läbis Riia vaimulikus seminaris täieliku kursuse humanitaar-, filoloogia-, teoloogia ja pedagoogikateadustes ning arstiteaduse algkursuse. Pärast seminari lõpetamist I järgu diplomiga töötas ta kümme aastat kihelkonnakooli õpetajana Viljandimaal Tännassilmas ja Paides. Aastatel 1904– 1918 oli Nikolai Päts preester Räpinas Võrumaal, olles samal ajal aktiivne hariduse- ja ühiskonnategelane ning kohaliku elu edendaja. 1914. aastal valiti ta Võru- ja Valgamaa praostiks. Aastatel 1917–1918 oli ta õpetaja Võru linna poeglaste gümnaasiumis, Võru maakonnavalitsuse liige ja haridusosakonna juhataja.

Alates 1923. aastast oli ta usuõpetaja Tallinna linna tütarlaste kommerts- ja kaubandusgümnaasiumis ning 1924. aastast Tallinna linna poeglaste reaalgümnaasiumis. 1936. aastast alates oli ülempreester Nikolai Päts Aleksander Nevski koguduse esivaimulik, samuti Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku Sinodi esimees. Nikolai Pätsi vend Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi president.

Riias õppides avaldus Pätsi huvi kirjanduse vastu. Ta toimetas Riias eesti rahvusest seminaristide käsikirjalist ajakirja „Nipitiri“. Ta avaldas 1935. aastal luulekogu „Valgeil öil. Lüürika ja eepika I“, mis hõlmab mitmeid tõlkeid vene luulest, sealhulgas Puškini ja Lermontovi loomingust. Samuti on temalt ilmunud värssmuinasjutt lastele, kirjutisi ajakirjades ja usuõpetuse õpikuid koolidele.

Nikolai Päts oli ajakirja Elutõde toimetaja ning aastatel 1920–1924 Riigiraamatukogu juhataja. Varjunime N. J. P. all ilmus temalt 1898. aastal Venemaal ajakirjas Živopisnoje Obozrenije eesti kirjandust tutvustav artikkel. Tegu on ulatusliku ja asjatundlikult kirjutatud eesti rahvaluule ja kirjanduse ülevaatega, mis koosneb kolmest osast. Esimeses osas käsitletakse rahvaluulet. Teine osa kõneleb eesti kirjanduse tekkimisest ja rahvusliku liikumise aja kirjandusest. Artikli kolmandas osas vaadeldakse eesti kirjandust alates 1880. aastatest. Mainitakse ajakirjanduse edenemist ja elavat tõlketegevust.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Valgeil öil. Lüürika ja eepika. I. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 189 lk.