
Peeter Puide (s. 11. X 1938) on eesti päritolu rootsikeelne kirjanik ja tõlkija.
Ta sündis Pärnus. Huvi kirjanduse vastu sai ilmselt alguse vanematest. Tema metsateadlasest isa Edgar Puide oli Uku Masingu koolivend ja sõber. Peeter Puide ema Maret Puide oli sõber Betti Alveriga. 1944. aasta sügisel põgenes ema koos pojaga Saksamaale, isa Rootsi. Pärast teadmatust üksteise saatusest ja raskusi sai pere taas kokku ja jäi elama Rootsi. Seal oli Peeter Puide koolivennaks Tomas Tranströmer. Pärast ülikooli lõpetamist töötas reklaamikonsultandina, copywriterina ja juhatas kahte tuntud reklaamikooli. Oli ühe reklaamiettevõtte omanik.
1981. aastal avaldas esimese rootsikeelse luulekogu. Hiljem on kirjutanud lisaks luuletustele ka proosat. Peeter Puide kirjanduslik stiil on viimistletud ja isikupärane. Ta kasutab romaanides modernistlikke võtteid nagu kollaaž, kusjuures tegevust toimub paralleelselt mitmes ajas ja ruumis. Keeleliselt on Puide teadlik ja läbimõeldud, väljendades ennast täpselt ning tuues esile sõnade erikaalu. Tema teoste temaatika on laiahaardeline ning neid läbivaks jooneks on huvi Eesti ja Eesti ajaloo vastu. Mitmes oma teoses puudutab Puide vaidlusaluseid fakte ja sündmusi, tehes seda sisemise veendumuse ja järjekindlusega.
On tõlkinud rootsi keelde palju kaasaegset eesti luulet ja proosat (Juhan Viidingut, Elo Viidingut, Viivi Luike, Mati Unti, Emil Tode-Õnnepalut, Paul-Eerik Rummot, Jaan Krossi, Ellen Niitu, Betti Alverit, Artur Alliksaart, Uku Masingut, Aare Pilve, fs’i, Kristiina Ehinit, Doris Karevat, Jürgen Roostet, Maarja Kangrot, Kalju Kruusat, Marje Ingelit jt).
Puide on eesti avalikkuses tuntud eeskätt sellega, et on alates 1980. aastate lõpust uurinud ja avaldanud materjale, mis näitasid eestlaste osalust juutide hävitamises Saksa okupatsiooni ajal. Puide tegevus selles vallas põhjustas Eestis ägedaid vastuväiteid.
Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige ning Rootsi PEN-klubi liige.
L. P.
Luule
Över levande: dikter. Stockholm: Bonniers, 1981, 67 pp.
Ett nät av regn: dikter. Stockholm: Bonniers, 1982, 107 pp.
Proosa
Till Bajkal, inte längre. Stockholm: Bonniers, 1983, 235 pp.
Samuil Braschinskys försvunna vrede: dokumentärroman. Stockholm: Norstedt, 1997, 400 pp.
Röra vid fienden. Stockholm: Norstedt, 2004, 360 pp.