Mirjam Parve (sünd. 8. XI 1991) on luuletaja ja tõlkija.
Parve on sündinud Tallinnas. Ta omandas keskhariduse Vanalinna Hariduskollegiumis. Mirjam Parve õppis Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppes semiootikat ja magistriõppes kirjalikku tõlget. Ta on kirjutanud nii bakalaureuse- kui magistritöö Betti Alveri luule teemal. Parve kaitses magistrikraadi 2017. aastal. Ta on töötanud ajakirja Värske Rõhk tõlketoimetajana.
Parve luulet on ilmunud mitmetes kirjandusajakirjades. 2022. aastal pälvis Mirjam Parve Juhan Liivi luuleauhinna. Tema esikkogu „Varjukeha” (2023) tegeles minapildi hajuvuse ja ebakindluse teemaga ning küsimusega, kuidas sellises olukorras ja tänases maailmas siiski hoolivaks inimeseks jääda. Parve tekstides väljendub tahe kogeda kirgastavat ja puhastavat hetke, vabaneda maise olemise vangistusest, seejuures ei puudu nendest irooniline ja humoorikas hoiak. „Varjukeha” võitis Betti Alveri debüüdipreemia. See sisaldas ka tõlkeid Anna T. Szabó, Alice Oswaldi, Edna St. Vincent Millay, Marija Dejanovići, Emily Dickinsoni, Miklós Radnóti, János Arany, Rainer Maria Rilke luulest. Ungari luuletaja Miklós Radnóti luuletuse tõlke eest pälvis Parve ka August Sanga luuletõlke preemia.
Parve on tõlkinud ka proosat, muuhulgas Virginia Woolfi oma.
L. P.
Luule
Varjukeha. Toimetanud Tõnis Vilu. Tallinn: Puänt, 2023, 93 lk.