Virve Osila

Virve Osila (1967. aastani Virve Reest, 10. XI 1946 – 7 August 2025) oli luuletaja ja näitekirjanik.

Osila sündis Virumaal Kohtla-Järvel kaevuri tütrena. Ta õppis 1961. aastani Mäetaguse 7-klassilises koolis, aastatel 1961–1962 Tapa I keskkoolis ja aastatel 1963–1967 kaugõppes Tartu meditsiinikoolis. 1960.–1970. aastatel töötas Osila mitmel pool Virumaal ning Haapsalu piirkonnas meditsiiniõe ja lasteaiakasvatajana. 1981. aastal tabas teda infarkt, mille tagajärjel ta kaotas töövõime. Hiljem on ta elanud Virumaal Mäetaguse alevikus ja esinenud kaastöödega kohalikus ajakirjanduses.

Osila debüteeris luuletusega „Valge toomingas“ 1957. aastal lasteajalehes Säde. Tema luulet on läbi aastakümnete ilmunud mitmetes Eesti maakonnalehtedes. 1990. aastast kuni ilmumise lõppemiseni 1995 avaldas Osila loomingut väliseesti ajakiri „Triinu“.

Virve Osila sulest ilmus arvukalt luulekogusid, kaks näidendikogumikku ja mitu artiklikogumikku. Ta on kirjutanud ka lastenäidendeid. Näidendid olid mõeldud külalavadele ja neid on harrastusteatrid üle Eesti edukalt mänginud. Näidendit „Kiitus kosjakontorile“ etendas 1994. aastal Austraalias Thirlmere’i linna eesti näiteselts. Osila lavateosed on realistlikud ja elulised. Autor on väitnud, et ta on lood elust maha kirjutanud, pannes ühte tegelaskujusse mitme isiku teod ja ütlemised. Osila näidendid sobivad juttudena lugemiseks. Need annavad ülevaate Eesti külaelust 20. sajandi lõpukümnenditel ja 21. sajandi algusaastatel.

Osila on öelnud, et luule on tema hingeseisundi väljund, sest paljud tema luulekogud on sündinud mingi raske läbielamise või sündmuse ajel. Tema tundeline armastus- ja loodusluule on Eestis võrdlemisi populaarne. Osila kirjutas kodust ja kodumaast, lapsepõlve mälestustest ja armastusest, loodusest ja inimlikest tunnetest. Kuigi tema loomingus aimub mõnikord nukrust, on see ometi lootusrikas ja elujaatav. Virve Osila nimetas end looduslapseks ja kiviuskseks, kelle lemmikpaigad on surnuaiad ja metsad, lemmikpuuks pihlakas. Luuletaja rõõmustab ilusa üle, ent on ka ühiskonnakriitiline, viidates elu valupunktidele. Enamik Osila luuletustest on kirjutatud lihtsa riimiskeemiga traditsioonilistes värssides, kuid esineb ka sonetti ja vabavärssi. Virve Osila lüürika ei kaldu filosoofiasse. Väljendusviisi siirus, loogika ja arusaadavus teevad Osila luule paljudele lähedaseks. Tema luuletusi on rohkesti viisistatud (teiste hulgas eesti rockiklassiku Urmas Alenderi poolt) ning tõlgitud vene ja saksa keelde.

L. P.

Raamatud eesti keeles

Luule
Mälestuste tuul. Viljandi: Perioodika, 1990. 54 lk.
Valgus valusvaikselt väreleb. Kohtla-Järve: Põhjarannik, 1990. 64 lk.
Südameaed: kolmas kogu luuletusi. Kohtla-Järve: Põhjarannik, 1993. 80 lk.
Lootuse luiged. Viljandi: Ajaleht Sakala, 1994. 64 lk.
Hingelind. Viljandi: V. Osila, 1995. 23 lk. [Luuletused Urmas Alenderi mälestuseks.]
Kodulaulud. Kohtla-Järve: V. Osila, 1996. 16 lk.
Liblikatiibade tuhk: Läänemaalt leitud laulud: 1966–1971. Haapsalu: Anamnesia, 1996. 54 lk.
Peotäis päikeseõisi. Kohtla-Järve: V. Osila, 1996. 93 lk.
Tundelaulud. Kohtla-Järve: V. Osila, 1996. 8 lk.
Lastelaulud. Kohtla-Järve: V. Osila, 1997. 16 lk.
Elan oma väikest elu. Jõhvi: V. Osila, 1998. 75 lk.
Aeg enne Linnuteed. Jõhvi: V. Osila, 1999. 104 lk.
Mõtteharjutuste vihik: elukooli 53. kursus: 1999/2000. õ-a. Mäetaguse: V. Osila, 2000. 25 lk.
Nägemused. Jõhvi: V. Osila, 2000. 32 lk.
Köögilaulud. Jõhvi: V. Osila, 2001. 44 lk.
Pühendused. I. Jõhvi: V. Osila, 2001. 40 lk.
5-aastakud. Eesti: V. Osila, 2001. 16 lk.
Eelõhtused. Jõhvi: V. Osila, 2002. 84 lk.
Pühendused II. Jõhvi: V. Osila, 2002. 36 lk.
Elu & aeg. Eluaeg. Jõhvi: V. Osila, 2004. 136 lk.
Varjus. Mäetaguse: V. Osila, 2006. 95 lk.
Maa ja taeva vahel. Mäetaguse: V. Osila, 2008. 112 lk.
Läbi enese: valik elu-, olu-, mälu-, ilu- ja valupildikesi. Mäetaguse: V. Osila, 2009.
131 lk.
Hajameelsus. Mäetaguse: V. Osila, 2010. 72 lk.
Terad ja sõklad. Mäetaguse: V. Osila, 2012. 78 lk.
Paigalrändaja. Mäetaguse: V. Osila, 2014. 80 lk.
Siit nurgast ja sealt nurgast… Mäetaguse: V. Osila, 2018. 119 lk.
Süda peopesal: valitud luuletused 1966–2014. / I osa. Mäetaguse; Jõhvi: PR Põhjarannik, 2016. 499 lk.
Süda peopesal: valitud luuletused 1966–2014. / II osa. Mäetaguse; Jõhvi: PR Põhjarannik, 2016. 466 lk.
Noppeid: luuletused, mõtisklused, elupildid, arvamused, sahtlisalmid. Loomingulise materjali kogus kokku Tiina Tõnurist. Mäetaguse: V. Osila, 2022. 136 lk.
Noppeid. Luuletused, mõtisklused, elupildid, arvamused. Vol. 2. Loomingulise materjali kogus kokku Tiina Tõnurist. Mäetaguse: Virve Osila, 2023, 136 lk.
Järelnoppeid : luuletused. Mäetaguse: Ene Raudar, 2025, 80 lk.

Näidendid
Elu on teater: kogutud näidendid. Mäetaguse; Jõhvi: PR Põhjarannik, 2018. 572 lk.
Elu on teater: kogutud näidendid. 2. Mäetaguse: V. Osila, 2024, 255 lk.

Esseed ja artiklid
Teretused. Jõhvi: Ü. A. Võsar, 1998. 231 lk. [Artiklid.]
Nii ma arvasin: arvamuslood 1997–2019. Mäetaguse: V. Osila, 2019.
335 lk.
Noppeid: luuletused, mõtisklused, elupildid, arvamused, sahtlisalmid. Loomingulise materjali kogus kokku Tiina Tõnurist. Mäetaguse: V. Osila, 2022. 136 lk.
Noppeid. Luuletused, mõtisklused, elupildid, arvamused. Vol. 2. Loomingulise materjali kogus kokku Tiina Tõnurist. Mäetaguse: Virve Osila, 2023, 136 lk.