Eduard Bornhöhe
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg, 1862–1923) oli eesti prosaist, kelle loomingu kandvaima osa moodustavad ajalooainelised romantilised seiklusjutustused. Need on kujundanud järgnevate põlvkondade rahvuslikku ajaloo- ja eneseteadvust ning on leidnud koha eesti kirjandusklassikas ja koolinoorte lugemisvaras.
Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas mõisateenija pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Järgnevalt pidas ta mitmes paigas erinevaid ameteid, olles kaubakontori õpilane, maamõõtja abiline, raudteejaamaametnik, köster-koolmeister, koduõpetaja ja teatrikriitik. 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima Tartu ülikooli eesti filoloogiat. Katkestanud rahalistel põhjustel õpingud, jätkus Bornhöhe rändurielu erinevaid ameteid pidades Venemaal, Poolas ja Saksamaal. Naasnud lõplikult kodumaale, asus ta 1893 tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901 arhivaarina. 1907–1917 töötas ülemtalurahvakohtu eesistujana Jõhvis, seejärel linnasekretäri ja rahvakohtunikuna Narvas. 1919 siirdus Tallinna, kus pidas kuni surmani rahukohtuniku ametit. Bornhöhe maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Tema tädipoeg oli tuntud eesti kirjanik Eduard Vilde.
17-aastaselt kirjutatud „Tasuja“ (1880) on esimene algupärane eesti ajaloo aineline jutustus, mis sai teerajajaks teistele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajaloolistele romaanidele. Jüriöö ülestõusu (1343) käsitleva jutustusega väljendas Bornhöhe väikerahva patriootilist võitlusvaimu ja vabadusiha. Romantismile omaselt ei juhindu autor minevikku kujutades vaid ajaloolistest allikatest (autor toetus Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonikale), vaid loob särava ja üleva käsitluse eestlaste kangelaslikust vabadusvõitlusest baltisaksa feodaalidega. Sotsiaalsete ja poliitiliste vastuolude taustal tulevad esile peategelase, rahvajuhiks sirguva vabatalupoeg Jaanuse ehk Tasuja seisuslikust positsioonist ja õnnetust armastusest tulenevad üleelamised, mis kasvavad kättemaksuks kõigi mõisnike vastu.
Järgnevad ajaloolised teosed „Villu võitlused“ (1890) ja „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ (1893) jätkavad romantilise ajaloofiktsiooni suunda. Neist viimane, Balthasar Russowi kroonikale toetuv seikluslik romaan jutustab talurahvaülestõusust Liivi sõja sündmuste taustal 16. sajandi II poolel Tallinnas ja selle ümbruses. Romaani ainetel on valminud armastatud menufilm „Viimne reliikvia“ (1979, režissöör Grigori Kromanov), mis paelub oma põneva süžee, üllaste kangelaste ja vabadusaateliste lauludega, mis kuuluvad tänaseni eestlaste laulurepertuaari.
Ajaloopoosa kõrval kirjutas Bornhöhe olustikurealistlikke olevikuainelisi lugusid. Lühikestest satiirilistest juttudest koosnevas raamatus „Tallinna narrid ja narrikesed“ (1892) naerab ta välja iseenese tarkusest end vaimuhiiglasteks pidavad isehakanud leiutajad, harimatud kirjanikud ja nende epigoonliku loomingu. Erineva sotsiaalse staatusega ametimeeste eluolu ja igandlikke tavasid käsitleb ta realistlikus lühiromaanis „Kollid“ (1903). Bornhöhe on kujundanud eesti reisikirjanduse traditsiooni raamatuga „Usurändajate radadel“ (1899), kus ta hoogsas kujundlikus stiilis pajatab Lähis-Ida rahvastest ja nende kultuurist, kritiseerides muuhulgas kolonialistide võimuambitsioone. Ta avaldas eesti keeles lühendatud mugandused D. Defoe “Robinson Crusoest” (1891) ja M. de Cervantese “Don Quijotest” (1900). Tõmbudes tagasi kirjanduslikust tegevusest, ei avaldanud ta oma elu kahel viimasel kümnendil enam ühtegi raamatut.
A. O.
Raamatud eesti keeles
Lühiromaanid ja jutud
Röövel ja mõisnik. Tartu: H. Laakmann, 1878, 112 lk.
Tasuja. Tallinn: A. E. Brandt, 1880, 147 lk. [Järgnevad trükid: Tartu: M. Vares, 1888 146 lk, Jurjev: M. Vares, 1900, 132 lk; Tallinn: Teadus, 1915, 97 lk; Tallinn: Kool, 1921 117 lk; Tallinn: Kool, 1922, 117 lk; Tartu: Loodus, 1935, 135 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 108 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 118 lk; Vadstena: Orto, 1947, 100 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 128 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 88 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1971 169 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 88 lk; Columbia: Cultural Models, 1996, 232 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: Mixi Kirjastus, 1999, 102 lk; Tallinn: Ilo, 2005, 103 lk; Tallinn: Ilo, 2008, 103 lk; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008, 127 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2011, e-raamat; Tallinn: Tänapäev, 2017, 110 lk, 2025, 2025.]
Lindanissa. Tallinn: A. E. Brandt, 1882, 64 lk.
Villu võitlused. Tallinn: K.Busch, 1890, 112 lk. [Järgnevad väljaanded: Tallinn: Kool, 1921, 101 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 100 lk; Vadstena: Orto,1949, 127 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 169 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2011, e-raamat.]
Tallinna narrid ja narrikesed. Tallinn: K. Busch, 1892, 96 lk. [Järgnevad väljaanded: Tallinn: Varrak, 1993, 76 lk; 2021]
Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad. Tallinn: G. Pihlakas, 1893, 96 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: G. Pihlakas, 1898, 240 lk; Tallinn: G. Pihlakas, 1920, 240 lk; Tallinn: G. Pihlakas, 1929, 200 lk; Tartu: Elmatar, 1996, 170 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: TormiKiri, 2008, 166 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; 2012, Tallinn: ImmiSoft, 2016, 72 lk; 2023.]
Kollid. Tallinn: M. Schiffer, M. Antje, 1903, 146 lk. [Järgnev väljaanne: Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2012, e-raamat.]
Kuulsuse narrid. Tallinn: Pedagoogiline Kirjastus, 1941, 52 lk. [Järgnevad trükid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 48 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 39 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 36 lk; Tallinn: Mixi Kirjastus, 2006, 26 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat.]
Reisikiri
Usurändajate radadel. Tallinn: Eesti Postimees, 1899, 144 lk. [Järgnev väljaanne: Tallinn: Digira, 2012, e-raamat.]
Valitud ja kogutud teosed
E. Bornhöhe kirjatööde kogu. Tallinn: Keyler ja Poeg, 1905–1906, 772 lk. [Ilmunud annetena 1-24. Kaasanne väljaandele Uus Aeg. Sisu: ‘Tasuja’, ‘Willu võitlused’, ‘Tallinna narrid’, ‘Orelimängija’, ‘Üks leht “vana pagana” tähtraamatust’, ‘Aadam ja Eewa’, ‘Aischa’, ‘Jõulu-öö Petlemmas’, ‘Würst Gabriel ehk Pirita kloostri wiimsed päewad’, ‘Anni neitsipõlv’, ‘Kollid’.]
Ajaloolised jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1952, 356 lk. [Sisu: ‘Tasuja’, ‘Villu võitlused’, ‘Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad’. Järgnevad trükid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 323 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 468 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 348 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 316 lk.]
Teosed I: Tallinna jutud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 343 lk. [Sisu: ‘Anni neitsipõlv’, ‘Tallinna narrid ja narrikesed’, ‘Aadam ja Eeva’, ‘Lihavõttekink’, ‘Orelimängija’, ‘Jõuluingel’, ‘Kollid’.]
Teosed II: Jutud ja reisikirjad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 420 lk. [Sisu: ‘Üks leht «vanapagana» tähtraamatust’, ‘Labajalavalss laeva peal’, ‘Surmasuus’, ‘Must plaaster’, ‘Liisi peigmees’, ‘Jõuluöö Petlemmas’, ‘Aiša’, ‘Teekond Õhtu-Euroopas’, ‘Usurändajate radadel’, ‘Tallinnast Nuustakule’, ‘Volgal’, ‘Öine postisõit Eestimaal’, ‘Buduaar ja tsirkus’, ‘Valimik kirju’.]
Teosed III: Ajaloolised jutustused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 348 lk. [Sisu: ‘Tasuja’, ‘Villu võitlused’, ‘Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad’.]
Eduard Bornhöhe kohta
Endel Nirk, Eduard Bornhöhe. Kirjanik ja inimene. – Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 140 lk.
