Jaan Bergmann
Jaan Bergmann (29./17. XII 1856-25./12. VI 1916) oli vaimulik, luuletaja ning tõlkija.
Sündis Kolga-Jaani kihelkonnas, õppis Põltsamaal, Tallinnas ja teoloogiat Tartu Ülikoolis. Pärast lõpetamist oli Jakob Hurda juures Peterburis abiõpetaja, alates 1884. aastast kuni surmani Paistu koguduse pastor. Bergmann oli 1895. aastal moodustatud Liivimaa sinodi alalise piibliparandustoimkonna liige. Toimetas aastatel 1901-1905 Lastelehte. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi liige. Suri Paistus, maetud Paistu kalmistule.
Bergmanni luule ilmus valdavalt ajakirjanduses, koondatuna kogus „J. Bergmanni laulud“ (1901). Peaasjalikult järelromantismist kantud luule põhiteemadeks on isamaa, loodus ja armastus. Bergmann on silmapaistev lüroeepikas, ballaadide ainest ammutas rahvaluulest ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, viimasest on tähelepanuväärseim „Ustav Ülo“. Hiljem valdavas osas vaimuliku sisuga looming.
Tõlkimisega alustas juba gümnaasiumipäevil, hiljem on tõlkinud antiikluulet, vene ballaade ning Piiblit (Uus Testament ja Laulud ilmusid 1912. aastal). Kogus rahvalaule Jakob Hurda rahvalaulude väljaandesse „Vana Kannel“. 1878. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamatus ilmunud normatiivne artikkel „Luuletuskunst“ on esimene eestikeelne eesti luule vormilist külge kaardistav ja raamistav käsitlus. Bergmann on oluline 19. sajandi lõpu eesti luulekeele ja -vormi arendamisel. Paistis silma vormimeisterlikkusega, tõi eesti luulesse seni vähetuntud värsimõõte, näiteks vanakreeka heksameetri.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Luule
J. Bergmann’i laulud. Jurjev: M. Varesi rmtkpl, 1901, 328 lk. [2. trükk: 1923.]
Koidutäht ja teisi luuletusi. Koost. O. Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 71 lk.
Lühiproosa
Ööwahi uus aasta. Tartu: H. Laakmann, 1897, 46 lk.
Kiigewere küla esimene koolmeister. Jurjev, 1898, 24 lk.
Varia
Üleüldine ajalugu. 1. jagu. Wana aeg. Tartu: Schnakenburg, 1879, 144 lk.
Üleüldine ajalugu. 2. jagu. Keskaeg. Tartu: Schnakenburg, 1880, 115 lk.
Piibel pagana kohtu ees. Revel: Jaan Bergmann, 1894, 15 lk.
Priiusepüha kõne. Viljandi: Viljandi Eesti Põllumeeste Selts, 1894, 18 lk.
Kodu-laste raamat. Tartu: 1890, 70 lk. [Järgmised trükid: 1891, 1892, 1895, 1898, 1900, 1902, 1906, 1912.]
Gustav Adolf. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, 1895, 15 lk.
Neli ustawat tunnistajat ja muud. Tallinn, 1910, 16 lk.
Aga keda teie mind ütlete olewat?. Liiwimaa 77-da sinoidi awamisepäewa jutlus 24. Augustil 1911 Walga Luke kirikus. Tallinn, 1911, 15 lk.
Mis kasu toob meile Piibel?. Jurjev: Vahimees, 1912, 16 lk.
