Andrei Hvostov (s. 10. VII 1963) on ajakirjanik ja kirjanik.
Hvostov sündis Jõhvis ja elas lapsepõlves Sillamäel. Õppinud Sillamäel, Jõhvis ja Tallinnas. Lõpetas 1988 Olustvere Põllumajandustehnikumi mesinduse ning 1995 Tartu ülikooli ajaloo eriala. Kuulanud loenguid Berliini Vabaülikoolis. Kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. On töötanud ajakirjanikuna, pikemalt ajalehes Eesti Ekspress.
Nii ajakirjaniku kui kirjanikuna on Hvostov paistnud silma teravate, ilustamata ja ootamatute teemapüstitustega. Vene nime tõttu saatis teda pikalt n-ö valvevenelase staatus; ta on nii ajakirjanduslikes kui ilukirjanduslikes töödes käsitlenud vähemusrahvuste küsimust. Elavat vastukaja pälvis ajalooline essee „Mõtteline Eesti“ (1999), kus Hvostov esitab idee, et Eesti ajaloost saab mõelda ka teisiti kui üldiselt tavaks.
Ajalugu on andnud ainest ka mitmetele ilukirjandusteostele: „Henrik: näidend 12 pildis“ (2006), „Projektijuht Posse“ (2008) ning suuresti vene temaatikale keskenduv „Võõrad lood“ (2008). Viimati nimetatud kogumikust pärineb ka auhinnatud novell „Sinised mäed“, mis viitab ühele vastuolulisele sündmusele Eesti ajaloos – 1944. aasta lahingutele Ida-Eestis Sinimägedes.
Elulooline „Sillamäe passioon“ (2011) heidab pilgu nii autori lapse- ja noorpõlve kui ka Nõukogude-aegsesse kinnisesse sõjaväelinna, kus suurem osa elanikest on vene immigrandid. Siin, nii nagu ka paljudes Hvostovi ajakirjanduslikes töödes, annab tooni maskuliinne ja kohati brutaalsuseni aus lähenemine. „Kirjad Maarale“ (2019), ühtaegu nii mälestusteraamat kui teejuhis, on „Sillamäe passiooni“ mõtteline jätk, kirjutatud autori lapselapsele tulevikku, teose adressaadiks on 33aastane Maara.
Hvostovi romaan „Lombakas Achilleus“ (2004) pakub sissevaadet Tartu tudengimaailma, kus olulisel kohal on alkohol ja väitlused, ning „Šokolaadist prints“ (2016) ajakirjandusmaailma ning antipaatse inimese kujunemisse. Aastatel 1994-2014 ajakirjanduses ilmunud tekste koondab Eesti mõtteloo sarjas ilmunud „Labürint all vasakus nurgas“ (2025).
Hvostov on pälvinud Koosmeele auhinna 1998. aastal rahvusvähemuste temaatika käsitlemise eest, Valgetähe V klassi teenetemärgi 2006. aastal, Eesti Ajakirjanike Liidu aasta ajakirjaniku tiitli 2008. aastal ning aasta kirjaniku tiitli 2019. aastal „Kirjad Maarale“ (2019) eest. Lisaks Friedebert Tuglase novelliauhinna novelli „Sinised mäed“ eest 2008. aastal ning „Sillamäe passiooni“ (2011) eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia (2011) ja Virumaa kirjandusauhinna (2012).
A. K.
Romaanid
Lombakas Achilleus. Tallinn: Eesti Ekspressi kirjastus, 2004, 353 lk.
Šokolaadist prints. Tallinn: Hea Lugu, 2016, 383 lk.
Lühiproosa
Projektijuht Posse. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 55 lk.
Võõrad lood. Tallinn: Tänapäev, 2008, 171 lk.
Näidendid
Henrik. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2006, 71 lk.
Mälestused, artiklid, esseed
Mõtteline Eesti. Tallinn: Vagabund, 1999, 323 lk. [2. trükk: 2005.]
Sillamäe passioon. Tartu: Petrone Print, 2011, 304 lk. [2. trükk: 2014.]
Kirjad Maarale. Tartu: Petrone Print, 2019, 269 lk.
Labürint all vasakus nurgas. Tekste aastaist 1994-2014. Tartu: Ilmamaa, 2025, 374 lk.