Henrik Visnapuu kohta

Artiklid
Johannes Semper. Ühe eesti poeetika katse puhul. – Looming, nr 10, 1932, lk 1197–1201.
Rasmus Kangro-Pool. Henrik Visnapuule. – Looming, nr 10, 1939, lk 1104–1111.
Karl Mihkla. Visnapuu loomingu algperiood. – Looming, nr 10, 1939, lk 1112–1118.
Johannes Semper. Visnapuud üle lugedes. – Looming, nr 10, 1939, lk 1093–1103.
Artur Adson. Henrik Visnapuu lavatoodangust. – Varamu, nr 1, 1940, lk 96– 98.
Harald Paukson. Henrik Visnapuu luuletaja teekond. – Varamu, nr 1, 1940, lk 83– 95.
Erna Tillemann. Henrik Visnapuu kolm armastust. – Varamu, nr 2, 1940, lk 171–178.
Gustav Suits. Henrik Visnapuu [1890–1951]. – Välis-Eesti, 1951, nr 15. [Ilmunud ka: Gustav Suits, Eesti kirjanduslugu. Tartu: Ilmamaa, 1999 (Eesti mõttelugu 25), lk 410– 415.]
Ivar Grünthal. Henrik Visnapuu. – Mana, nr 1, 1960, lk 36–38. [Ilmunud ka: Ivar Grünthal. Müütide maagia. Tartu, 2001 (Eesti mõttelugu 40), lk 92–96.]
Harald Peep. Henrik Visnapuust ja tema pärandist. – Looming, nr 1, 1965, lk 121–141.
Paul Rummo. Henrik Visnapuu kolme isamaalaulu jälgedel [„Kodumaa laul”, „Ärge tapke inimesi!”, „Idaruum”]. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1966, lk 403–415.
Paul Rummo. Sii ja Prohveti romaan. Henrik Visnapuu senitundmatuid luuletusi. – Looming, nr 1, 1967, lk 127–147.
Paul Rummo. Ingi ja Visnapuu kirjavahetus. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1968, lk 91–107, nr 3, lk 167–177, nr 4, lk 229–237, nr 6, lk 354–364, nr 7, lk 423–436.
Richard Viidalepp. Henrik Visnapuust ja Ahunapalu koolist. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1969, lk 237–238.
Paul Ambur. H. Visnapuu isamaa lüürikast. – Verbum habet Sakala: Korporatsioon Sakala koguteos. Toronto, 1979, lk 219–246.
Harald Peep. Henrik Visnapuu 90. – Looming, nr 1, 1980, lk 139–140.
Ene Mihkelson. Uut Henrik Visnapuu kirjandusliku tegevuse algusest. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XI. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 39–53.
Sirje Kiin. Henrik Visnapuu isamaaluule ilmavaatest. – Looming, nr 7, 1988, lk 977–985.
Imbi Jeletzky. Tuulesõelaga kantud? [100 aastat Henrik Visnapuu sünnist]. – Rahva Hääl 3. I 1990, lk 4.
Õnne Kepp. Isamaa ja aade: Henrik Visnapuu 100. – Noorte Hääl 3. I 1990, lk 1.
Õnne Kepp. Henrik Visnapuu neljas armastus. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 1990, lk 9–16.
Margus Kasterpalu. Henrik Visnapuu suhetest teatriga. – Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1990, lk 40–50.
Hando Runnel. Jumalaga, Ene! [H. Visnapuu luulest]. – Akadeemia, nr 1, 1990, lk 19–24.
Raivo Kuusk. Henrik Visnapuu: 1890–1951. Luuletaja kahe alguse vahel. – Raivo Kuusk. Sõna sisse minnes: esseid eesti luuletajaist. Tallinn: Eesti Raamat, 2007, lk 113–136.
Ilari Meerits. Henrik Visnapuu 1913. aastal Saaremaal. – Meie Maa 27. III 2007, lk 4.
Janika Kronberg. Dramaatiline road-movie Henrik Visnapuust. Intervjueerinud Brita Melts. – Sirp 4. XII 2009, lk 12.
Jaanika Kressa. Henrik Visnapuu ootab paremaid eestlasi. – Sakala 6. III 2010.
Livia Viitol. Henrik Visnapuud otsimas. – Teater. Muusika. Kino, nr 3, 2010, lk 100–110.
Rein Veidemann. Henrik Visnapuu „Kirjad inglile”. – Rein Veidemann, 101 Eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak, 2011, lk 52–53.
Karl Muru. Vaateid Henrik Visnapuu luulesse. – Rännul luuleilmas. Tartu: Ilmamaa, 2014, lk 28–43.

Arvustused
Arno Oja. Armastav ja ahastav Visnapuu. – Kajaloodi vari: artikleid ja arvustusi 1989–2016. Tallinn, 2016, lk 13–16. [Luulekogust ‘Mu ahastus ja armastus’, 1993.]
Oskar Kruus. Päikese sillerdusi mälestuste jões. – Kultuurileht 10. V 1996, lk 15. [Mälestusteraamatust ‘Päike ja jõgi: mälestusi noorusmaalt’.]
Ülo Tonts. Kauge ja lähedane Visnapuu. – Postimees 16. II 1996, lk 14. [Mälestusteraamatust ‘Päike ja jõgi: mälestusi noorusmaalt’.]
Ants Oras. Henrik Visnapuu „Puuslikud”. – Ants Oras. Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 304–307. [Teosest ‘Puuslikud’, 1929.]