Aira Kaal
Aira Kaal (aastani 1938 kodanikunimi Alma-Vilhelmine Kaal, alates 1939 Aira Hone, 7. XI 1911 – 7. IV 1988) on eesti kultuuri jätnud jälje loodustundliku lüürikuna ja lühiproosa uuendajana.
Ta sündis Uuemõisa (hilisemas Pöide) vallas Saaremaal paljulapselises perekonnas. Kaal õppis Tornimäe ja Uuemõisa algkoolis, Saaremaa ühisgümnaasiumis ja aastatel 1931–1940 Tartu ülikoolis, kus tema peaaineks oli filosoofia, kõrvaaineteks eesti kirjandus, üldine kirjandus ja inglise keel. Ülikooli aastatel avaldas ta proosat, luulet, arvustusi ja tõlkis. Kaal on meenutanud, et lapsepõlv kadakaste karjamaade keskel, mereväina ääres, mille alatasa muutliku veepinna taga sinendas Muhumaa rand, äratas temas varakult soovi maailma imelisust kirja panna.
Esimeseks raamatuks oli naisküsimust käsitlev essee, mis ilmus Tartus 1936. aastal, järgnes vestelis-humoristlik romaan kodukandist „Mamma ja mina“ (1939, Reet Uielu pseudonüümi all). Aastatel 1938–1939 töötas Kaal inglise keele praktiseerimiseks Suurbritannias. Seal tutvus ta oma tulevase abikaasa, Cambridge’i ülikooli lõpetanud inglase Arthur Robert Hone’iga, kellega asuti elama Eestisse ja kellest sai hiljem, nõukogude ajal Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud. Kaal tegi kaasa 1940. aasta võimupöördes. Samal aastal astus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse.
Teise maailmasõja ajal viibis Kaal koos abikaasaga Nõukogude tagalas. Sõjajärgsete aastate luulekogud ja proosaraamatud („Sajandite vangla“, „Teelahkmel“) ülistasid nõukogude võimu ja kujutasid võitlust kapitalismi, fašismi ja imperialismiga. Aastatel 1945–1950 oli Kaal Tartu Riiklikus Ülikoolis marksismi-leninismi aluste õppejõud. Repressioonide käigus heideti Kaal parteist välja. Saaremaal elanud isa ja üks vend küüditati Siberisse, kus nad hukkusid, teine vend lasti maha, kolmas suri metsavennana. Aira Kaalul ei õnnestunud Saaremaale surevat ema vaatama minna. 1950. aastate alguses on ajakirjas Looming Kaalult ilmunud kriitikat ja esseistikat ning üks näidend. Nendes avaldub ajastule omane sõjakalt vulgariseeriv lähenemine.
1950. aastate lõpp tõi uue hingamise Kaalu loomingusse: sellest kadus eksplitsiitne deklaratiivsus. Luule muutus isikupärasemaks ja mõtterikkamaks. Kaalu kolme reisiraamatut (Indiast, Hiinast ja Armeeniast) iseloomustab huvi kaugete kultuuride vastu. Kaalu loomingu üheks tipuks võib lugeda lühiproosatriloogiat „Kodunurga laastud“ (1966, 1970, 1978), mis paistab silma rahvaomaste väärtuste esitamisega, ja lühiproosakogumikku „Seitse tõtt ja seitse valet“ (1986). Nendes on autor loonud veste, novelli ja memuaari tunnuseid ühendava lühiproosažanri.
1980. aastal kirjutas Aira Kaal alla Nõukogude Liidu venestamispoliitikat taunivale „40 kirjale“. Lugejate poolehoiu võitsid tema neli viimast luulekogu. Nendes avalduvad mõjutused vene, prantsuse ja ingliskeelsete maade luulest on ühendatud autori isiklikel elu- ja loodusvaatlustel põhinevate kogemustega.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Luule
Ma ei anna relva käest. Luuletusi 1939–1944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 79 lk.
Võidurakett. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 100 lk.
Vaba kodumaa. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 151 lk.
Meretuuled. Luuletusi 1950–1958. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 159 lk.
Valitud luuletused. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 218 lk.
Üks tigu ilma majata. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 144 lk.
Pihlakad mere ääres. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 118 lk.
Hetked merega. Luuletusi aastaist 1971–1974. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 120 lk.
Saaks kord seda imet veel vaadata. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 206 lk.
Proosa
Reet Uielu, Mamma ja mina. Perekondlik romaan. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 192 lk.
Sajandite vangla. Jutustus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 196 lk.
Teelahkmel. Romaan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.
Kodunurga laastud. 1. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 227 lk.
Kodunurga laastud. 2. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 160 lk.
Kodunurga laastud. 3. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 312 lk.
Seitse tõtt ja seitse valet. Laastud. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 172 lk.
Esseed
Alma Kaal, Mehe ja naise psühholoogiast, ehk, Naisküsimus ja meesküsimus. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 143 lk.
Reisikirjad
Muljeid ja mõtteid India sõidult. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 200 lk.
Pilk tänapäeva Hiinasse. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 288 lk.
Esimest korda Armeenias. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 208 lk.
