Jaan Kärner
Jaan Kärner (27. V 1891 – 3. IV 1958) on üks viljakamaid autoreid eesti kirjandusloos, kes on avaldanud luuletusi, proosat, kriitikat ja kirjandusteaduslikke uurimusi.
Kärner sündis Tartu maakonnas Rõngu kihelkonnas Käo külas Kinksepa talu peremehe pojana. Ta õppis aastatel 1901–1906 Uderna ministeeriumikoolis ja 1991–1912 ning 1914 Moskvas Šanjavski ülikooli ajaloo-osakonnas. Aastatel 1910–1917 töötas mitmete ajalehtede toimetustes. Veebruarirevolutsiooni järel astus Kärner poliitikasse vasakpoolse poliitikuna (Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei liikmena) ning toimetas vasakpoolseid ajalehti. 1921. aastal asus ta kutselise kirjanikuna elama Elvasse, 1936–1941 elas Tartus. Oli 1927–1929 ajakirja Looming toimetaja. 1940. aastal toetas Kärner Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Aastatel 1940–1941 töötas ta kirjastuses „Ilukirjandus ja Kunst“. 2. maailmasõja puhkemise järel suundus Kärner Saksa okupatsiooni eest Nõukogude tagalasse. Aastatel 1944–1946 töötas ta Tallinnas taas kirjastuses ja ajakirja Looming toimetajana. Aastal 1946 haigestus Kärner vaimuhaigusesse ja veetis elu viimased 12 aastat Tartus töövõimetuna oma perekonna hoole all.
Jaan Kärneri loomingust on ajaproovile kõige paremini vastu pidanud luule. Tema lüürika paremik on omandanud koha Eesti luule klassikas. See on mõttesügav, loodustundlik ning kirjutatud austustundega elu püsiväärtuste ja eesti keele väljendusvõimaluste vastu. Kärner valdas hästi romantismiajastust pärinevaid luulevorme. 2. maailmasõja aegsed luulekogud on propagandistlikult kirglikud ja pealiskaudsed. Jaan Kärner on kokku avaldanud 12 luulekogu, 10 romaani, 4 näidendit, 3 kriitikaraamatut ja 3 teatriajaloolist uurimust ning arvukalt artikleid ajakirjanduses. Tema väljapaistvamad luuleraamatud on kogumikud “Lõikuskuu” (1925) ja “Rändur vilistab” (1928) ning värssromaan “Bianka ja Ruth” (1923). Kärneri romaanidest on püsivama väärtusega väikelinna elu kujutav “Soodoma kroonika” (1934) ning varafeministlik “Naine vaesest maailmast” (1930).
Jaan Kärner on viljakalt tõlkinud klassikalist saksa ja vene kirjandust (F. Schilleri, J. W. Goethe, H. Heine, T. Fontane, A. Gribojedovi, A. Puškini, I. Krõlovi, K. Tšukovski, A. Tšehhovi, A. Tolstoi jt teoseid).
L. P.
Raamatud eesti keeles
Luule
Tähtede warjud: Luuletused 1909–12 nende tekkimise järjekorras. Tartu: K. Sööt, 1913, 70 lk.
Maises ringis: luuletused 1913–18. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 61 lk.
Aja laulud. 1919–20. Tallinn: Varrak, 1921, 78 lk.
Bianka ja Ruth. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 157 lk. [Novel in verse.]
Lõikuskuu: luuletused 1921–25. Tartu: Loodus, 1925, 71 lk.
Õitsev sügis: luuletused 1925–26. Tartu: Sõnavara, 1926, 96 lk.
Rändur vilistab: luuletisi 1926–28. Tartu: Sõnavara, 1928, 96 lk.
Tormilüüra: seitsmes kogu värsse (1928–29). Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 80 lk.
Inimene ristteel: kaheksas kogu värsse (1930–1932). Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 79 lk.
Sõna-sütega: luuletusi 1932–1934. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 93 lk.
Käidud teedelt: kümnes kogu värsse. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 62 lk.
Võitluslaule: valimik autori seniilmunud luuletoodangust 1920–1940. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 61 lk.
Kodumaa käsk: antifašistlikke luuletusi 1941–1942. Moskva: Võõrkeelse Kirjanduse kirjastus, 1943, 38 lk.
Viha, ainult viha: poeeme ja luuletusi 1943. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 75 lk.
Suur oktoober: valimik luuletusi. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 30 lk.
Luulevalimik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 168 lk.
Romaanid
Inimene ilma eluloota. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 160 lk.
Naine vaesest maailmast: Lilli Niitmaa jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 244 lk.
Unustatud Emajõgi. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 222 lk.
Moodne orjus: tõsielu-romaan. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 230 lk.
Soodoma kroonika. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 282 lk.
Tõusev rahvas. I. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 405 lk.
Tuuled pöörduvad läände. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 257 lk.
Tõusev rahvas. II. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 370 lk.
Pidu kestab. Tartu: Eesti Kirjastus Kooperatiiv, 1938, 346 lk.
Öösiti kumavad linnad. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 302 lk.
Lühiproosa
Kõigest tugevam: novell. Tallinn: Varrak, 1920, 70 lk.
Näidendid
Ainus idealist: kurblõbus komöödia kolmes waatuses. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 84 lk.
Kangelane: komöödia kolmes vaatuses. Tartu: Odamees/Carl Sarap, 1924, 150 lk.
Merihärg & Ko ajab Venemaaga äri: komöödia kolmes vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 83 lk.
Usutaganeja: draama neljas vaatuses. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 71 lk.
Mälestused
Kadunud aegade hämarusest: mälestuskilde lapse-, karjase- ja koolipõlvest. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 162 lk.
Kirjanduslikud uurimused
Eesti teatri ajalugu. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 32 lk.
Eesti teatri tekkimine ja esialgne arenemine. Tallinn: T. Mutsu, 1922, 136 lk.
Eesti näitelava 19. aastasajal. Tallinn: T. Mutsu, 1923, 48 lk.
Lehed tuulde: ääremärkusi ja arvustusi 1911–22. Tartu: Sõnavara, 1924, 128 lk.
Eesti uuemad luuletajad: kriitiline ülevaade eesti luulest 1914–1924. Tartu: Sõnavara, 1925, 128 lk.
„Estonia“ kuuskümmend aastat: kroonika 1865–1925. Tallinn: T. E. S. Estonia, 1925, 178 lk.
Lehed tuulde: esseid ja artikleid 1925–1937. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 458 lk.
Lehed tuulde: ajaloolisi ja kultuuriloolisi uurimusi, kirjanduskriitikat, publitsistikat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 444 lk.
Ajaloolised uurimused
Talurahwa wabastamine Eestimaal: Wabastuse sajaaastaseks mälestuspäewaks. Tallinn: Teadus, 1916, 94 lk.
Ärkamisaegne Eesti ühiskond: mõningaid jooni. Tartu: Sõnavara, 1924, 70 lk.
Jaan Kärneri kohta
Karl Muru, Jaan Kärner nõukogude luuletajana (1940–1958). – Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1963, 56 lk.
Maie Kalda, Jaan Kärner kirjanduskriitikuna (1920–1940). – Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 151 lk.
