Jan Kaus
Jan Kaus (22. I 1971) on luuletaja, prosaist, tõlkija, esseist.
Kaus sündis Aegviidus, õppis Tallinnas, Tallinna Pedagoogikaülikoolis pedagoogikat ja Eesti Humanitaarinstituudis filosoofiat. Mitmekülgselt andekana on olnud seotud erinevate valdkondade ja ametikohtadega. Muuhulgas on töötanud õppejõuna, copywriterina, toimetajana ajalehes Sirp, olnud Eesti Kirjanike Liidu esimees aastatel 2004-2007 (liige alates 2003), on Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali Head Read üks alusepanijaid ja korraldajaid. Ansambli Jan Helsing liige, osalenud kunstinäitustel, illustreerinud raamatuid, kirjutanud libretosid, tõlkinud, astunud üles näitlejana.
Laiemale kultuuriareenile tuli Kaus esmalt metakirjanduse vallas: ta on 1990. aastate keskpaigast avaldanud artikleid, arvustusi ja esseid kirjandusest, filosoofiast, kunstist, teatrist, filmist jne. Ilukirjanduses saavutas laiema tuntuse 00ndatel. Mitmekülgse autorina on avaldanud nii luulet kui proosat, seejuures on talle kõige lähedasem talle lühivorm, iseäranis miniatuur. Debüütproosakogu „Üle ja ümber“ (2000) juttudes on nii sotsiaalset tundlikkust kui filosoofilisust, mis markeerib Kausi loomingut tervikuna. Proosa aegruum on enamasti kaasaeg, käsitleb tundlikult tänast maailma ja inimesi ühes oma tunnete ja olemusega. On postmodernistlikku mängu, erinevate žanride sulameid ja tekstide parodeeringuid, keelemänge. Talle võib iseloomulikuks pidada läbimõeldud sõnakasutust ning empaatilisust oma tegelaste suhtes, kelle seas on omajagu üksildasi uitajaid, moodsa maailma edust kõrvale jäänuid. Kuigi tegevustiku sõlmpunkt on enamasti Eesti, on Kausi teostes midagi universaalset, laiemaid üldistusi võimaldavat. Tekstides tähelepanuväärsel kohal Tallinn, nii näiteks on romaan „Hetk“ (2009) linnale pühendatud, romaanis „Koju“ (2012) on Tallinnal oluline roll, linna kaardistab miniatuuride kogu „Tallinna kaart“ (2014) ning miniatuurromaanina määratletud „Kompass“ (2017). Viimane on ühtlasi katse ühendada Kausi jaoks olulisi žanre – romaani ja miniatuuri.
Loomingust leiab nii psühholoogilisi karakterromaane, näiteks „Tema“ (2006), aga ka valusatel ajaloolistel radadel liikuvaid, näiteks romaan „Ma olen elus“ (2014), mille fiktiivses kohas nimega Tarurootsi võib näha üldistatult Eestit, põlvkondade lugu kausilikus läbitunnetatud ja poeetilises stiilis.
Ülevaate ajakirjanduses ilmunud arvustustest, esseedest, mõtisklustest pakuvad „Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002“ (2003), „Elu ja kirjandus: tekste eesti kirjandusest 2004-2011“ (2012), „Kui mina ei ole mina“ (2018) ja „Kolm punkti“ (2022).
Kaus on leidnud äramärkimist mitme kultuuriväljaande poolt: ajakirja Looming aastapreemia arvustuste eest 2001 ja näidendi „Püstol“ eest 2004. aastal; ajalehe Sirp laureaat (2005, 2022), ajakirja Teater. Muusika. Kino aastaauhind (2019), ajakirja Akadeemia kuldauhind (2021). On pälvinud E. W. Ponkala fondi preemia (2003), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna romaani „Tema“ (2006) eest (2007), romaani „Ma olen elus“ (2014) eest Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ja aasta kirjaniku tiitli (2015) ning 2019. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna „Õnneliku lõpu“ eest (ilmunud kogus „Enne kui unisusest saab reegel“ (2018). Lisaks on ta pälvinud Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia (2003), stipendiumi „Ela ja sära“ (2007), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“ (2014) eest (2015) ning on olnud üks kirjanikupalga saajaid. 2025. aastal pälvis Tallinna teenetemärgi.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Maailm ja mõni. Tallinn: Õigem Valem, 2001, 142 lk.
Tema. Tallinn: Tuum, 2006, 268 lk. [2. trükk: 2007.]
Hetk. Tallinn: Tuum, 2009, 208 lk.
Koju. Tallinn: Tuum, 2012, 208 lk.
Ma olen elus. Tallinn: Tuum, 2014, 280 lk.
Kompass: miniatuurromaan. Tallinn: Hea Lugu, 2017, 110 lk.
Imelik peegel. Muinaslugu füüsikas. Mütoopia Juhan Kunderi samanimelise muinasjutu laineil. Tallinn: Sõnasilm, 2023, 228 lk
Lühiproosa
Üle ja ümber: jutud. Tallinn: Tuum, 2000, 146 lk.
Õndsate tund: jutud. Tallinn: Tuum, 2003, 164 lk.
Miniatuurid. Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2009, 76 lk.
Kaart ja teekond. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2014, 67 lk.
Tallinna kaart: miniatuurid. Loomingu Raamatukogu 20. Tallinn: Kultuurileht, 2014, 50 lk. [2. trükk: 2021.]
Tõrv: jutustus. Tallinn: Tuum, 2015, 112 lk.
Läheduste raamat. Tallinn: Verb, 2016, 72 lk.
Enne kui unisusest saab reegel. Tallinn: Post Factum, 2018, 287 lk.
Luulekogud
Öösel näeb halvemini kui päeval: mõned mõtteterad 92-94. Eesti, 1994, 48 lk.
Aeg on vaha. Tallinn: Verb, 2005, 78 lk.
Raido Mürk [= Jan Kaus, Indrek Koff], Asjaõigusest. Tallinn: Roheline Kuu, 2012, 143 lk
Vasaraheitja. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2013, 92 lk.
Artiklid, esseed, õpikud
Läbi Minotauruse: artikleid aastatest 1998-2002. Tallinn: Sirp, 2003, 191 lk.
Elu ja kirjandus: tekste eesti kirjandusest 2004-2011. Saarde, Pärnu: Jumalikud Ilmutused, 2012, 187 lk.
Uuem kirjandus. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Maurus, 2015, 192 lk
20. sajandi kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Maurus, 2015, 175 lk
Kui mina ei ole mina. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 127 lk.
Homme tuntud avarus. Väikeste lausete konstellatsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2020, 179 lk.
Kolm punkti. Tartu: Vabamõtleja, 2022, 231 lk
Vaade. Tallinn: Sõnasilm, 2022, 152 lk
