Juhan Kunder
Juhan (Johann) Kunder (26.12.1852 – 24.04.1888) oli eesti kirjanik, luuletaja ja pedagoog, folklorist, kirjandusloolane ja ühiskonnategelane.
Sündis Viljandimaal Holstre vallas Kovali talus taluperemehe pojana. Õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis ning aastatel 1872–1875 Tartu õpetajate seminaris. Hiljem sooritas ka kreiskooli õpetaja eksami. 1873. aastast kuulus Kunder Eesti Üliõpilaste Seltsi. Oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi liige, aastatel 1882–1888 selle asepresident. Ta tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. Kunderi mentoriks oli Mihkel Veske.
Kunder tegi kaastööd ajalehtedele Eesti Postimees, Sakala ja Valgus ning toimetas aastatel 1885–1886 kirjanduslikku nädalalehte Meelejahutaja, millel oli tema toimetamisel suur roll edasise eesti kirjanduskaanoni kujundamisel. Sealsed arvustused anti hiljem välja iseseisva raamatuna. Esmalt keskendus ta luule analüüsimisele, hiljem ärkamisaja suurkujude tutvustamisele. Koidula mõju kajastub nii Kunderi luules kui ka näidendites.
Aastatel 1876–1886 elas ja töötas Kunder õpetajana Rakveres. Enne seda oli ta aastakese kooliõpetaja Tartus. Ta koostas looduslooõpikuid ja lugemikke, kirjutas näidendeid ja luulet (isamaalist, loodus- ja armastusluulet), tõlkis võõrkeeltest ning tegeles kirjanduskriitikaga. Samuti toimetas ta C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I osa. Tema luuletustest on üks tuntumaid „Munamäel“, mille viisistas K. A. Hermann.
Kunder oli esimesi lastekirjanduse teoreetikuid, kes pidas temaatilisi ettekandeid ning tõi lasteni mitu rahvapärimusel põhinevat muinasjuttu („Ahjualune“, „Suur Peeter ja Väike Peeter“, „Vaeslaps ja talutütar“ jt), mis on tänini tuntud ning üha uuesti kirjastatavad. Tema loodud lasteraamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta ise on tõlkinud eesti keelde Jonathan Swifti Gulliveri-lugusid.
1886. aastal läks Kunder õppima Kaasani ülikooli loodusteadust ning seejärel Peterburi, kus suri 35-aastaselt tüüfusesse. Kunder on maetud Rakvere linnakalmistule.
Tema järgi on nimetatud tänav Rakveres ja Tallinnas ning rändrahn Suure Munamäe nõlval. Rakveres asub ka Juhan Kunderi mälestussammas ning tema sünnitalus mälestuskivi. Rakveres tema kodumajas tegutsev Juhan Kunderi Selts annab välja Juhan Kunderi nimelist Vaimsuse auhinda.
M. K.
Raamatud eesti keeles
Muinasjutud ja muud lasteraamatud
Laste raamat. Rakvere: 1884, 46 lk.
Lu’ud lastele. 1.-2. Tartu: H. Laakmann, 1885, 1888, 16+16 lk.
Eesti muinasjutud. Korjanud ja ülesse kirjutanud J. Kunder. Tartu: Eesti Kirjameeste Selts, 1885, 160 lk. [Järgnevad trükid: 1924, 2007 (publikatsioon internetis, kommenteeritud väljaanne, kättesaadav: http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/index.html).]
Ahjualune. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 24 lk. [Järgnevad trükid: 1985, 2010.]
Suur Peeter ja Väike Peeter. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 19 lk. [Järgnevad trükid: 1963, 1986, 2000, 2014, 2016.]
Karistatud uudishimu. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 16 lk.
Südi sõsar. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 16 lk. [2. trükk: 1971.]
Imelik peegel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 65 lk. [Järgnevad trükid: 1975, 1987, 2002, 2010, 2015, 2018.]
Vaeslaps ja talutütar. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 16 lk. [2. trükk: 2017.]
Juhan Kunder, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Rehepapilood. Tallinn: Perioodika, 1988, 47 lk.
Juhan Kunder, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jutte vaeslapsest. Tallinn: Perioodika, 1990, 32 lk.
Juhan Kunder, August Jakobson, Loomade loomisest. Tallinn: Perioodika, 1993, 32 lk.
Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Tark kuningatütar. Tallinn: Ilo, 2010, 16 lk.
Luule
Õie-kuu ja külm elu maanteel. 1. pärg. Luuletanud J. C. Tartu: 1873, 20 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/7996.]
J. C., Kümme laulu. Tartu: C. Mattiesen, 1876, 12 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/7995.]
J. Kunder’i Algupäralised luuletused. Tartu: 1889, 56 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/8003.]
Näidendid
Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus. Nali ühes järgus. Tartu: Schnakenburg, 1881, 26 lk. [Järgnevad trükid: 1906, 1914, 1994.]
Muru Miku meelehaigus. Nali ühes järgus. Eesti näitemängu sõbradele. Tartu: Schnakenburg, 1882, 31 lk. [Järgnevad trükid: 1885, 1994.]
Kroonu onu. Nali kahes näituses. Tartu: H. Laakmann, 1885, 79 lk. [Järgnevad trükid: 1905, 1909, 1922, 1954, 1971.]
Mõrsja ja Märatsejad. Kolmejauline näitemäng. Tartu: H. Laakmann, 1887, 100 lk. [2. trükk: 1994.]
Kingu Laos. Ajapäraline näitemäng kahes järgus. Viljandi: 1890, 52 lk. [2. trükk: 1994.]
Näidendid. Koostanud Külli Laugaste. Tartu: TÜ Kirjastus, 1994, 131 lk. [Sisu: ‘Muru Miku meelehaigus’, ‘Mõrsja ja märatsejad’, ‘Vallavanema valimine’, ‘Kingu Laos’, ‘Mulgi mõistus ja tartlase tarkus’, ‘Vorst’ (J.Kunderi jutukese järgi dramatiseerinud A.Rennit).]
Juhan Kunderi kohta
Karl Laigna, Juhan Kunder. Mitmekülgne kultuuritegelane. – Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 118 lk.
