August Mälk
August Mälk (4. X / 21. IX 1900 – 19. XII 1987) on üks oma põlvkonna tunnustatumatest proosakirjanikest eksiilis.
Mälk sündis Saaremaal Lümanda vallas Koovi rannakülas. Õppis kohalikus koolis, hiljem Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Omandas kursustel ja Tartu ülikooli juures õpetajakutse. Töötas õpetaja ja koolijuhatajana mitmel pool Saaremaal. Oli Rahvuskogu ja esimese Riigivolikogu liige, Tallinna Kirjanike Ühingu abiesimees. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1929, Eesti Näitekirjanike Liidu liige alates 1936. 1944. aastal põgenes ühes perekonnaga Rootsi, kus töötas arhiiviametniku ja raamatukoguhoidjana. Oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaid ja esimene esimees 1945-1982. Suri Stockholmis, maetud sealsele metsakalmistule.
Mälk oli äärmiselt produktiivne kirjanik, kellelt ajakirjanduses ilmus ilukirjanduslikke töid alates 1919. aastast. Esimene mahukam töö oli (suvitus)romaan „Kesaliblik“ (1926), järgnes novellikogu „Anne-Marie“ (1927). Mälk esines ka koguteoses „Aktsioon“ (1926-1929). Varasema perioodi teostest on esile tõstetud pidalitõvetemaatilist novelli „Surnu surm“ (1926) ja jutustust „Surnud elu“ (1929). Tuntuse ja suurema tähelepanu omandas Saaremaa rannaelu realistliku kujutamisega, millega tõusis esiplaanile 1930. aastate keskpaigas. Loomingus on keskel kohal kaasaegset rannaküla kujutavad romaanid „Õitsev meri“ (1935), „Taeva palge all“ (1937), „Hea sadam“ (1942), novellikogu „Rannajutud“ (1936) ja näidend „Mees merelt“ (1935). Mälgule iseloomulikud rannaküla elanike tüübid ning rannaküla atmosfäär ühes elu-oluliste üksikasjadega on selgelt esil „Õitsvas meres“, järgnevad teosed suuresti varieerivad motiive ja teemasid. Väärtustatakse rannaküla harmoonilist, aegade jooksul väljakujunenud tavade ja kommetega rahulikku elulaadi ning kodukohatunnet. Mälku on nimetatud heaks jutustajaks, kes oskas lugejaid paeluvalt kujutada igapäevaelu.
Mälk oli ka üks 1930. aastatel esile tõusnud ajaloolise romaani viljelejaist, 1934. aastal ilmus Põhjasõja aastatesse paigutuv romaan „Surnud majad“, 1936. aastal eesti viikingiromaan „Läänemere isandad“, mis kujutab saarlaste Sigtuna hävitamise lugu 1187. aastal. Teose käsitlusviis – eestlaste kangelaslik minevik – lülitub tolleaegsesse riiklikult soositud mineviku heroiseerimise ja rahvusliku uhkustunde õhutamise paradigmasse.
Noortele kirjutatud „Jutte lindudest“ (1934) tugineb autori vaatlustele Vilsandi saarel.
Näitekirjanduses saavutas edu värvikate tüüpide ning rahvaliku dialoogiga komöödiatega „Vaese mehe ututall“ (1932) ja „Neitsid lampidega“ (1933). Populaarne oli ka rannateemaline „Mees merelt“ ning Juhan Kihulase pseudonüümi all ilmunud komöödia „Häda õnnega“ (1937), teised näidendid jäid suurema tähelepanuta.
Esimestel pagulasaastatel kujutab Mälk nii nagu paljud teisedki Teise maailmasõja sündmusi ning põgenemisteekonda ja kohanemist uuel kodumaal, nt romaanid „Öised linnud“ (1945) ja „Kodumaata“ (1947). Paguluses muutuvad Mälgu romaanid psühholoogiliselt sügavamaks, nt Mälgu hilisema perioodi loomingu tippteos kaheosaline romaan „Tee kaevule“ (1952-1953), mis jälgib keskkooli direktori ja kasvatusteadlase sisemisi otsinguid. Romaan „Kevadine maa“ (1963) pakub sissevaate kaasaja rootslaste ellu. Viimane raamat, novellikogu „Projekt Victoria“ (1978) esindab sootuks uut suunda Mälgu loomingus, kuuludes ulmekirjanduse valdkonda.
Mälk pälvis oma loometeel mitmekülgset tunnustust: nt Riigivanema III auhind romaani „Surnud majad“ (1935) ja II auhind „Õitsva mere“ eest (1936), Noor-Eesti Kirjastuse III auhind „Rannajuttude“ eest (1937). Pälvis Eesti Panga auhinna „Rannajuttude“ ja „Läänemere isandate“ eest 1937, „Taeva palge all“ eest 1938 ning „Mere tuultes“ eest 1939. aastal. Suurima vabariigiaegse tunnustusena pälvis Mälk 1937. aastal riigihoidjalt (st. endiselt riigivanemalt ja tulevaselt presidendilt Konstantin Pätsilt) Lagle kirjanikutalu Tallinna lähedal (tänasel Õismäel). Paguluses sai Henrik Visnapuu kirjandusauhinna romaani „Tee kaevule“ eest 1953. aastal.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Kesaliblik. Tartu: Sõnavara, 1926, 162 lk.
Õnnepagulane. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 246 lk.
Hukkumine. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 526 lk.
Läbi öö. Tartu: Tapper, 1929, 402 lk.
Kivine pesa. Tallinn: Aktsioon, 1932, 280 lk. [2. trükk: 1966.]
Üks neistsinatseist. Tallinn: Aktsioon, 1933, 215 lk.
Surnud majad. Tartu: Loodus, 1934, 223 lk. [Järgnevad trükid: 1947, 1997.]
Õitsev meri. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 331 lk. [Järgnevad trükid: 1936, 1948, 1983, 2008.]
Läänemere isandad. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 518 lk [Järgnevad trükid: 1951, 2000, 2008.]
Taeva palge all. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 356 lk. [Järgnevad trükid: 1938, 1950, 1988, 2009.]
Kivid tules. Tallinn: Kultuurkoondis, 1939, 301 lk.
Hea sadam. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 337 lk. [Järgnevad trükid: 1946, 1971, 2009.]
Öised linnud. Vadstena: Orto, 1945, 320 lk.
Kodumaata. Vadstena: Orto, 1947, 382 lk.
Tee kaevule I. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 434 lk. [2. trükk: 2001.]
Tee kaevule II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 384 lk. [2. trükk: 2001.]
Päike küla kohal. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 391 lk. [2. trükk: 1996.]
Toomas Tamm. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 352 lk. [2. trükk: 2000.]
Kevadine maa. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 327 lk. [2. trükk: 1965.]
Novellid
Surnu surm. Tartu: Sõnavara, 1926, 32 lk.
Anne-Marie. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 154 lk.
Surnud elu. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 145 lk.
Jutte lindudest. Tallinn: EÕL noorsookirjanduse toimkond, 1934, 127 lk. [Järgnevad trükid: 1959, 1982.]
Rannajutud. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 173 lk. [Järgnevad trükid: 1937, 1960, 1991.]
Avatud värav. Lugu minevikust. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 141 lk.
Mere tuultes. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 216 lk.
Kadunud päike. Jutte minevikust. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1943, 315 lk. [2. trükk: 1970.]
Jumala tuultes. Vadstena: Orti, 1949, 317 lk.
Tuli sinu käes. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 327 lk.
Mere annid. Rannajutte. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 278 lk. [2. trükk “Rannajuttudest”, lisaks varem avaldamata loomingut samast ainevallast.]
Jumalaga, meri!. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 279 lk.
Projekt Victoria. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 240 lk. [2. trükk: 1998.]
Tere, meri!. Koostanud Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 325 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Näidendid
Moodne Kain. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1930, 123 lk.
Vaese mehe utetall. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932, 134 lk.
Neitsid lampidega. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1933, 110 lk.
Isade tee. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1934, 152 lk.
Mees merelt. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1935, 131 lk.
Vanakurja vokk. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1936, 43 lk.
Juhan Kihulane, Häda õnnega. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1937, 111 lk.
Sikud kaevul. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1938, 102 lk.
Mälestused
Hommikust keskpäevani. Elupilte ja mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 271 lk.
Peale päevapööret. Mõtteid ja mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 304 lk.
Hommikust keskpäevani: elupilte ja mälestusi. Tartu: Ilmamaa, 2022, 374 lk.
Peale päevapööret: mõtteid ja mälestusi. Tartu: Ilmamaa, 2023, 391 lk.
August Mälgu kohta
Raimond Kolk, August Mälk. Lühimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 63 lk.
August Mälk. Personaalnimestik. Koostanud Anne Valmas. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, 1991, 193 lk.
Aarne Vinkel, August Mälk. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 238 lk. [2., parandatud ja täiendatud trükk: 1997.]
