Helmi Mäelo
Helmi Mäelo (aastani 1923 Helmi Pett, 1923–1924 Helmi Mühlberg, 13. IV 1898 – 17. VII 1978) oli prosaist, noorsookirjanik ja ühiskonnategelane.
Ta sai hariduse Tartumaal Uderna ministeeriumikoolis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis Tartus, mille ta lõpetas 1919. aastal. Aastatel 1921–1924 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Oli üliõpilasseltsi Ilmatar ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige. Helmi Mäelo oli aktiivne ühiskondlikus elus. Tema algatusel hakati tähistama Eestis emadepäeva. Oli Tartu linna volikogu liige. Oli 16 aastat Karskusliidu peasekretär. Helmi Mäelo oli ajakirja „Naiste Töö ja Elu“ peatoimetaja ja üks ajakirja „Eesti Naine“ asutajatest. Oli 16 aastat, kuni 1940. aastani, ajakirja „Eesti Naine“ peatoimetaja. 1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja siirdus hiljem Rootsi. Seal oli ta Balti Humanistliku Ühingu sekretär. Helmi Mäelo kuulus välismaisesse Eesti Kirjanike Liitu, Eesti PEN-klubisse ja Rootsi Kirjanike Liitu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
Mäelo on kirjutanud 12 romaani. Tema peateos on viieköiteline perekonnaromaanide sari „Oma veri“ (1965), „Võõras veri“ (1966), „Keerdsõlmed“ (1968), „Teised tuuled“ (1970) ja „Homne päev“ (1972). Ta on avaldanud ka noorsoo- ja populaarteaduslikke raamatuid, lastejutte ning karskus- ja kasvatusteemalisi brošüüre.
Aastal 1959 ilmus paguluses tema autobiograafia esimene osa pealkirjaga „Talutütar“. Raamat jutustab Mäelo lapsepõlvest enne Eesti Vabariiki. Teoses leidub pildikesi Uderna koolist ja Tartu üliõpilaselust. Järgmisena avaldatud mälestusraamat „Elutegevuses“ (1961) koondab mälestusi noorusest ning aktiivsest karskus- ja rahvaharidustööst Eesti Vabariigi aastatel. Eluloosari jätkus teosega „Võõrsil“ (1974), kus autor kirjeldab põgenemist Saksamaa kaudu Rootsi ja pagulaspõlve esimesi aastaid. Viimases osas pealkirjaga „Sammud edasi“ (1975) tutvustab Helmi Mäelo oma tegevust pagulasena Rootsis.
Helmi Mäelo olulisim populaarteaduslik teos „Eesti naine läbi aegade“ ilmus 1957. aastal Lundis (kordustrükk 1999. aastal Eestis). Raamat sisaldab seni kõige terviklikumat ülevaadet Eesti naisajaloost, pakkudes välja selle periodiseeringu ning esitades paljude tuntud naiste biograafilised andmed ja lühitutvustuse.
L. P.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Isata. Tartu: Sõnavara, 1928. 194 lk.
Tänapäeva lapsed. Tartu: Tungal, 1933. 160 lk.
Wallaslaps. Tartu: Postimees, 1934. 229 lk.
Eevi Altma abielu. Tartu: Postimees, 1935. 196 lk.
Teras: romaan tütarlastele. Tartu: Noor-Eesti, 1936. 255 lk.
Üliõpilane Soomest: romaan iseseisvuse algaastailt. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1940. 228 lk.
Kui oli kevad. Toronto: Orto, 1952. 223 lk.
Oma veri. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965. 288 lk.
Võõras veri. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966. 280 lk.
Keerdsõlmed. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968. 276 lk.
Teised tuuled. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970. 270 lk.
Homne päev. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972. 244 lk.
Mälestused
Talutütar: mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959. 272 lk.
Elutegevuses: mälestusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961. 318 lk.
Võõrsil: mälestusi, vaatlusi, elamusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974. 232 lk.
Sammud edasi: mälestusi, vaatlusi, elamusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975. 256 lk.
Lastelood
Pärt on minu sõber: noorsoojutt. Tartu: Noor-Eesti, 1935. 108 lk.
Salme astub ellu: jutustus noorsoole. Tartu: Noor-Eesti, 1937. 231 lk.
Soohüti Liine: lugu tütarlapsest üle viiekümne aasta tagasi: noorsoojutt. Tartu: Noor-Eesti, 1938. 113 lk.
Sangar: noorsoojutt. Vadstena: Orto, 1945. 140 lk.
Võidukarika märgi all: noorsoojutustus. New York: Eesti Koolitoimkond USA-s, 1963. 91 lk.
Karskusteemalised kirjutised
Alkoholivaba kultuuri poole: juhtnööre naistele alkoholismivastases võitluses. Tartu: Naiste Karskusliit, 1929. 104 lk.
Tõelise elurõõmu aluseid. Tartu: Naiste Karskusliit, 1940. 15 lk.
Noor olla::: Stockholm: Eesti Komitee Koolitoimkond; Eesti Karskuskomitee, 1965. 34 lk. [narkootiliste ainete, nikotiini ja alkoholi kahjulikust mõjust noore inimese kujunemisel.]
Naiste õiguste teemalised kirjutised
Eesti naine läbi aegade. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957. 224 lk.
Varia
Tänapäeva Ameerika: vestlusi selle arengust, rahvast, linnadest, sotsiaaloludest ja kodukultuurist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938. 114 lk.
Kas kehv ja mahajäänud?. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964. 307 lk.
Päevast päeva: päevik 1. juulist 1975 kuni 30. juunini 1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977. 228 lk.
