Ado Reinvald
Ado Reinvald (3. XII/21. XI 1847-8. II 1922) oli eesti luuletaja, kelle loomingut kujundas rahvuslik ärkamisaeg.
Sündis Viljandi kihelkonnas. Peagi siirdus pere elama Tarvastu valda Ilissa tallu, mille peremeheks sai Reinvald 1867. aastal vaid kahekümneaastasena. Reinvald oli sisuliselt koolihariduseta, käis vaid ühe talve Soone külakoolis. Reinvaldi juhtimisel kujunes tema kodutalu kohalikuks kultuurikeskuseks, ent läks 1894. aastal pankrotti. Pärast talu müüki elas Reinvald mitmel pool, pikemalt Elvas. Elu viimased kümme aastat elas Elva lähedal Kulbilohu külas, kus ka suri. Maetud Tartu Raadi kalmistule.
Esimene luuletus ilmus 1868. aastal Perno Postimehes. Esimese luulekogu „Villandi laulik“ (1871) käsikirja redigeeris Fr. R. Kreutzwald, kes nõustas Reinvaldi ka hiljem. Reinvald puutus kokku ka mitmete teiste tollaste kultuuritegelastega, kellega läbikäimine aitas korvata puudulikku haridust. Järgnesid „Viljandi lauliku“ teine, kolmas ja neljas osa (1875, 1877, 1889) ja „Õitsi öpik“ (1876). Luuletusi koondavad „Ado Reinvald’i Laulud“ (1904) ja „Valik luuletusi“ (1924).
Luule moodustab Reinvaldi loomingu põhiosa. Ülekaalus on isamaaluule, mis iseäranis loometee algul toetub Lydia Koidula mõjule ning C. R. Jakobsoni „Kolme isamaa kõne“ võitluslikule ideestikule. Reinvald on kirjutanud mitmeid pühendusluuletusi rahvuslikele kultuuritegelastele. Tema luule on lähedane riimilisele rahvalaulule, selles peegelduvad rahvalikult lihtsad looduspildid ja talupoeglik elutunnetus. Reinvaldi luuletusi on viisistatud, tuntuim on „Kuldrannake“ (helilooja Aleksander Läte), millest on saanud üks eesti kuulsamaid koorilaule.
Reinvald kirjutas kaastöid Jakobsoni Sakalale, koostas „Sakala kalendri“ (1879, 1880, 1882) ja „Lindanisa kalendri“ (1883). Avaldanud ka satiirilisi palu (koos venna Jüri Reinvaldiga) „Nalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilleaias“ (I 1881, II 1883) ja „Suur Naljahammas“ I (1903). Reinvald ärgitas jääma oma rahvusele truuks ning oli selgelt kirikuvastase hoiakuga.
A. K.
Raamatud eesti keeles
Luule
Villandi laulik. Tartu: W. Gläser, 1872, 108 lk. [2. trükk: 1875.]
Villandi laulik. Tõine jagu. Viljandi: G. V. Rosenberg, 1875, 44 lk.
Õitsi Ööpik ehk Naljakad Laulud noorde poiste, neidudele. Tartu: A. Reinvald, 1876, 24 lk. [Kordustrükk: 1924.]
Viljandi laulik. 3. raamat. Tartu: Schnakenburg, 1877, 63 lk.
Ado Reinvald, Jüri Reinvald, Nalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilliaias. 1. jagu. Viljandi, 1881, 27 lk.
Ado Reinvald, Jüri Reinvald, Nalja-kannel ehk Laulurahe Baltlaste lilliaias. 2. jagu. Tartu, 1883, 20 lk.
Viljandi laulik. 4. raamat. Narva, 1889, 48 lk.
Ado Reinwald’i Laulud. Kokku kogutud, täiendatud ja parandatud. Jurjev: T. Kukk, 1904, 352 lk.
Valik luuletusi. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, 1924, 98 lk.
Jutud
Rasva-Jaak: Kuulus Eesti kütt, tema imelikud jahi lood ja juhtumised. Viljandi: A. Tõllasepp, 1902, 55 lk.
Näidendid
Bagdadi Kalif. Jurjev: J. Reevits, 1897, 34 lk.
Publitsistika
Seletus Kalevipoeast. Viljandi: F. Feldt, 1877, 27 lk
Suur Naljahammas 1. Viljandi: A. Tõllasepp, 1903, 24 lk.
