Hugo Raudsepp
Hugo Raudsepp (Viktor Paul Hugo Raudsepp, pseudonüüm Milli Mallikas, 10. VII / 28. VI 1883 – 15. IX 1952) on üks populaarsemaid ja enimmängitud eesti näitekirjanikke, viljakas teatrikriitik.
Sündis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Vaimastvere mõisas mõisateenistuja pojana. Õppis Raaduvere külakoolis, Laiuse kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis. Töötas erinevate ajakirjandusväljaannete juures, muuhulgas oli Päevalehe kriitik ja följetonist ning Vaba Maa arvustaja ja vestekirjanik. Oli tegev Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis. Viljandi linnanõunik ja Maanõukogu liige 1917, aastatel 1919-1920 Asutava Kogu juhatuses abisekretär. 1920. aastate keskpaigast kutseline kirjanik algul Elvas, seejärel Tartus, 1944. aastast Tallinnas. 1935. aastal tähistatud Raamatuaasta raames pälvis auhinna iseseisvusaegse loomingu eest näitekirjanduse valdkonnas. Arreteeriti 1951 NKVD poolt, viibis kuni 1952 Tallinna vanglates, seejärel saadeti Siberisse karistuslaagrisse. Suri samal aastal Irkutski oblastis. Matmispaik teadmata.
Trükidebüüdi tegi luuletusega ajakirjas Linda 1901. aastal. Ajakirjandusliku töö aastail avaldas mitu proosaraamatut pseudonüümi Milli Mallikas all: „Sidemed ja sõlmed“ (1919), „Kirju rida“ (1920), „Vested“ (I-1921, II-1924, mis sisaldavad lisaks reisikirju Lääne-Euroopast) ja psühholoogilise romaani „Imbi“ (1920). Hiljem lisandusid novellikogud „Ristteed“ (1926), „Jumala veskid“ (1936) ja „Kivisse raiutud“ (1942). Varasema perioodi lühiproosas annavad tooni kohati satiirilised pildistused ajast ja oludest, sageli on loo fookuses mõni anekdootlik seik. Raudsepa käekirjale on iseloomulik ka vesteline kergus. Hilisema perioodi novellistikas on enam süvitsi minekut, autor analüüsib tegelaste kujunemise ja elukäigu ning aja ja olude omavahelisi seoseid. Romaani „Viimne eurooplane“ (1941) keskmes on literaadist peategelase kogemused maal, mille kõrval mõtiskletakse satiirilises võtmes Noor-Eesti ja Siuru kirjandusrühmituste individualistliku elu- ja kunstikäsitluse üle.
1920. aastail avaldas euroopa ja eesti kirjandust vaatlevaid käsitlusi: „Euroopa uuemast kirjandusest“ (1921), „Ekspressionism“ (1922), „Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses“ (1923) ning monograafia „Mait Metsanurk ja tema aeg“ (1929).
Raudsepa näidenditele loovad hea põhja tema ajakirjanduslik taust ja följetonisti kogemus. Teda on iseloomustatud kui oskuslikku inimtüüpide tabajat ning elu koomilise poole rõhutajat. Peamiselt on ta tuntud kui komöödiate autor. Alustas ajakriitiliste komöödiatega, asetades koomilisse või satiirilisse valgusse mõne kaasajal aktuaalse teema või inimtüübi (nt „Demobiliseeritud perekonnaisa“ (1923), „Ameerika Kristus“ (1926), „Kikerpilli linnapead“ (1926)). Komöödia „Sinimandria“ (1927), mille keskmes on looja ja loomingu vahekord, on võetav Eesti Vabariigi poliitika satiirilise allegooriana. Kaasaja Eesti eetilisi ja vaimseid probleeme vaetakse ka piibliainelistes draamades „Kohtumõistja Simson“ (1927) ja „Siinai tähistel“ (1928).
Raudsepa kõige populaarsem, enimmängitud ja parimaks peetav näidend on „Mikumärdi“ (1929), mille tegevustik toimub kaasaja külas ning kujutab erinevaid inimtüüpe. Kesksel kohal on peremehe ja popsi vahekord, milles on nähtud sarnasusi Kaval-Antsu ja Vanapagana lugudega: ühel pool kangekaelne peremees, teisal kaval sulane. Lisaks lülituvad loosse ka mitu armulugu. Karakterkomöödias on igal tegelasel oma isikupärane kõnepruuk, maailmavaade ja iseärasused. Karakterkomöödia on ka tegevustikult 19. sajandi lõppu paigutuv „Vedelvorst“ (1932), milles esitatakse äärmuslikult laisa perepoja Kustavi elufilosoofia. Sellelegi näidendile on iseloomulik rahvalik kõnepruuk. Nii „Mikumärdi“ kui ka „Vedelvorst“ kuuluvad eesti näitekirjanduse klassikasse.
Komöödia „Põrunud aru õnnistus“ (1931) keskmes on inimelu instinktide ja mõistuse vahekord. Vastamisi sotsiaalsed normid, rollid ning bioloogiline loomulikkus. Siin hakkavad silma varem Raudsepa esseistikas käsitletud uuemad ideed nagu näiteks freudism. Poliitilised tagatoamängud on komöödia „Salongis ja kongis“ (1933) keskmes.
1930. aastate teisel poolel taandub Raudsepa näidendeile tunnuslik teravus, asendudes ajastule iseloomuliku rahvusliku idealismiga, näiteks „Lipud tormis“ (1937) ja „Mustahamba“ (1939). Positiivsusest kantud näidendite „Lipud tormis“ ja „Mees, kelle käes on trumbid“ (1938) eest pälvis 1938. aastal Vabariigi Presidendi I auhinna.
Teise maailmasõja ajal kirjutatud ja võimude poolt keelatud allegooriline külakomöödia „Vaheliku vapustused“ (lavastatud 1943, ilmunud 2003) vaeb Eesti iseseisvuspüüdlusi kahe suurvõimu vahel. Raudsepp jätkas näitekirjanikuna ka Nõukogude okupatsiooni ajal, keskendudes elunähtuste koomilisemale küljele nii minevikus („Tagatipu Tiisenhoosen“ (1946)) kui kaasajas („Tillereinu peremehed“ (1948)).
Kriitikat, esseid, arvustusi ja kirjanduskäsitlusi koondavad kogumikud „Nüüd ma tahan mõõka tõsta“ (2020) ja „Autorid ajas“ (2023).
A. K.
Raamatud eesti keeles
Romaanid
Milli Mallikas, Imbi. Tallinn: Varrak, 1920, 140 lk. [2. trükk: 2013.]
Viimne eurooplane. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 252 lk. [2. trükk: 1983; 3. tr. Tallinn: Werrew, Menu Meedia, 2023.]
Lühiproosa
Milli Mallikas, Sidemed ja sõlmed. Tallinn: Maa, 1919, 171 lk.
Milli Mallikas, Kirju rida. Tallinn: Varrak, 1920, 169 lk.
Milli Mallikas, Ristteed. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 118 lk.
Jumala veskid. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 182 lk.
Kivisse raiutud. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 110 lk.
Jumala veskid. Koostanud Lehte Tavel. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 180 lk. [Sari ‘Eesti novellivara’.]
Näidendid
Ameerika Kristus. Tartu: Noor-Eesti, 1926, 126 lk. [2. trükk: 1974.]
Kikerpilli linnapead. Tallinn: T. Mutsu, 1926, 125 lk.
Kohtumõistja Simson. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 77 lk.
Sinimandria. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 141 lk. [2. trükk:1983.]
Püha Miikaeli selja taga. Tallinn: T. Mutsu, 1928, 96 lk.
Siinai tähistel. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 158 lk.
Mikumärdi. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 151 lk. [Järgnevad trükid: 1930, 1971, 1973, 1974, 2003.]
Põrunud aru õnnistus. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 131 lk. [2. trükk: 1974.]
Vedelvorst. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 77 lk. [2. trükk 1974.]
Salongis ja kongis. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1933, 102 lk.
Demobiliseeritud perekonnaisa. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 96 lk.
Roosad prillid. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 106 lk. [Järgnevad trükid: 1973, 1974.]
Isand Maikello sisustab oma raamatukappi. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1934, 31 lk.
Lipud tormis. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 102 lk.
Mees, kelle käes on trumbid. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 83 lk.
Roheline Tarabella. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1938, 48 lk.
Mustahamba. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1939, 156 lk.
Ants Andersoni unenägu. Tallinn: T. Mutsu, 193?, 42 lk.
Kompromiss. Tallinn: Autorikaitse Ühing, 1940, 135 lk.
Rotid. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 96 lk.
Tagatipu Tiisenhoosen. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 84 lk.
Tillereinu peremehed. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 88 lk. [2. trükk: 1974.]
Küpsuseksam. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 46 lk.
Lasteaed. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1949, 15 lk.
Valitud näidendid. Koostanud ja kommenteerinud Ants Järv. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 448 lk. [Sisu: ‘Ameerika Kristus’, ‘Mikumärdi’, ‘Põrunud aru õnnistus’, ‘Vedelvorst’, ‘Roosad prillid’, ‘Tillereinu peremehed’.]
Vaheliku vapustused. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 2003, 78 lk.
Mälestused
Minu esimesed kodud. 1. köide. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 244 lk. [2. trükk: 2011.]
Artiklid, esseed, käsitlused kirjandusest
Euroopa uuemast kirjandusest. Tallinn: Rahvaülikool, 1921, 66 lk.
Milli Mallikas, Vested I. Tallinn: Varrak, 1921, 127 lk.
Ekspressionism: uue kunsti teooriast ja praktikast. Tallinn: Rahvaülikool, 1922, 60 lk.
Lääne-Euroopa sentimentalism ja haletundeline vool Eesti kirjanduses. Tallinn: A. Org, 1923, 171 lk.
Milli Mallikas, Vested II. Tallinn: Varrak, 1924, 208 lk.
Mait Metsanurk ja tema aeg. Ühe vaimsuse kroonika kaasaegse sulest. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 472 lk. [2. trükk: 2013.]
Nüüd ma tahan mõõka tõsta. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2012, 487 lk. [Sari ‘Eesti mõttelugu’.]
Autorid ajas. Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2020, 471 lk.
Hugo Raudsepa kohta
Hugo Raudsepa kannatustee. Saatesõna Vello Pekomäe. Stockholm: EMP, 1973, 248 lk. [Sisu: Viiu Raudsepp-Tulk, ‘Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis’, Hugo Raudsepp, ‘Uuendatud “Mikumärdist”‘, Hugo Raudsepp, ‘Mikumärdi. Komöödia viies vaatuses’, Hugo Raudsepp, ‘Roosad prillid. Komöödia kolmes vaatuses.’]
Hugo Raudsepp. Bibliograafia. Koostaja Tiina Ritson, eessõna: Lehte Tavel. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2009, 306 lk.
