Hugo Raudsepa kohta

Artiklid, käsitlused raamatutes
Anton Jürgenstein, Eesti kirjandus sõja ajal: (Eesti Kirjanduse Seltsis 5. okt. 1919 peetud kõne). – Eesti Kirjandus, nr 5, 1920, lk 145-151.
Anton Jürgenstein, Eesti proosa – ilukirjandus 1920. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1921, lk 97-105.
Nigol Andresen, Eesti ilukirjandus 1923. – Looming, nr 2, 1924, lk 124-129.
Artur Adson, Möödunud [1929.] aasta ilukirjandus: lavakirjandus. – Looming, nr 5, 1930, lk 595-599.
Friedebert Tuglas, Eesti näitekirjandus 1929. – Eesti Kirjandus, nr 5, 1930, lk 227-235. [Ilmunud ka: Friedebert Tuglas, Kriitika VIII. Tartu: Noor-Eesti, 1936, lk 54-67; Kogutud teosed 10. Kriitika VII; Kriitika VIII. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, lk 230-240]
[Ilmar Reiman], Roheline Kolibri. Naine eesti uuemas ilukirjanduses: „Siuru” ja kaasaegsed. – Eesti Naine, nr 11, 1927, lk 250-253.
Jaan Pert, Eesti draama 1926. – Looming, nr 3, 1927, lk 265-268.
Jaan Kärner, Eesti proosa 1926. – Looming, nr 4, 1927, lk 362-369. [Ilmunud ka: Jaan Kärner, Lehed tuulde. II. Tartu: Noor-Eesti, 1937, lk 186-231.]
Bernard Linde, Eesti näitekirjandus 1927. – Looming, nr 6, 1928, lk 578-580.
Jaan Pert, Möödunud [1927.] aasta draamatoodang. – Eesti Kirjandus, nr 8, 1928, lk 401-406.
Daniel Palgi, Eesti ilukirjandus 1928. aastal. – Postimees 29. I 1929
Eduard Hubel, Kirjanduse ühiskondlikust ülesandest. – Päevaleht. Kunst ja Kirjandus 24. X 1932
Ants Oras, Meie näitekirjandus aastal 1931. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1932, lk 185-191. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 192-200]
August Anni [Annist], Raudsepast kui mõtlejast. – Looming, nr 5, 1933, lk 567-572. [Ilmunud ka: August Annist, Elu ja luule. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 215-222]
Eduard Hubel, Ilmavaatelisi märkusi. – Päevaleht. Kunst ja Kirjandus 10. VII 1933
Rasmus Kangro-Pool, Hugo Raudsepa näidendid. – Päevaleht. Kunst ja Kirjandus 10. VII 1933
Albert Kivikas, Meie näitekirjandus 1932. – Looming, nr 2, 1933, lk 211-218.
Jaan Kärner, Hugo Raudsepp. – Looming, nr 5, 1933, lk 549-559. [Ilmunud ka: Jaan Kärner, Lehed tuulde. 2. Tartu: Noor-Eesti, 1937, lk 369-390]
Rudolf Sirge, Hugo Raudsepa 50. hällipäevaks: jumalaid võites maailma võitma. – Vaba Maa 9. VII 1933
Oskar Urgart, Noor Raudsepp. – Looming, nr 5, 1933, lk 573-577.
Oskar Urgart, Hugo Raudsepp 50-aastane: [ülevaade näidenditest]. – Eesti Kirjandus, nr 7, 1933, lk 305-313.
Peeter Meisel, Märkusi valge Eesti kodanlise kirjanduse hinnangu kohta. – Leegid: Edasi kirjanduse lisa, nr 8-9, 1933, lk 57-64.
Märt Raud, „Mikumärdi” kultuur: rahva demoraliseerimine riigi toetusel ja riigi autoriteediga. – Kaja 18. I 1933; Vastukajad: „Kaja” kallaletung Hugo Raudsepale. – Päevaleht 19. I 1933; „Mikumärdi” kultuur. – Postimees 19. I 1933; Lääne Elu 21. I 1933; Moraalisõda „Mikumärdi” ümber. – Võru Teataja 26. I 1933; Mikumärdi kultuur. – Olion, nr 2, 1933, lk 136.
Oskar Urgart, Eesti draamatoodang 1932. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1933, lk 174-182.
Artur Adson, Eesti lavakirjandus a. 1933. – Looming, nr 3, 1934, lk 311-315.
Oskar Urgart, Eesti draama 1933. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1934, lk 154-159.
Jaan Kärner, Generatsioonide võitlus kirjandusliku mõtte liikumises: Valgest pilvest ja Ameerika Kristusest – Kirjandusliku Orbiidini. – Looming, nr 9, 1934, lk 1030-1038.
Johannes Schütz [Sütiste], Tõusik ja suli meie moodsas lavakirjanduses. – Looming, nr 2, 1934, lk 194-206; nr 4, lk 448-455; nr 5, lk 555-566. [Ilmunud ka: Juhan Sütiste, Iga hetk on loov. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 31-70]
Friedebert Tuglas, [Hugo Raudsepp]. – Friedebert Tuglas, Lühike eesti kirjanduslugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, lk 106-107.
Andres Särev, Eesti näitekirjandus 1934. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1935, lk 160-167.
Oskar Urgart, Eesti draamalooming 1934. – Looming, nr 5, 1935, lk 518-524.
Eduard Hubel, Meie näitekirjandus pöördepunktil. – Teater, nr 2, 1935, lk 50-53.
Marta Sillaots, Armastus kui probleem eesti iseseisvusaegses kirjanduses. – Eesti Kirjandus, nr 6, 1935, lk 275-284. [Ilmunud ka: Marta Sillaots, Kirg ja kavalus. Eesti mõttelugu 104. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 107-119.]
A. H. Tammsaare, Meie algupärasest näitekirjandusest. – Teater, nr 5, 1935, lk 172, 174. [Ilmunud ka: A. H. Tammsaare, Valitud artiklid. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, lk 464-466; Kogutud teosed. 17. kd., Publitsistika. III. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 483-485.]
Karl Ehrmann, „Steriliseeritud” Mikumärdi: Hugo Raudsepa uuendatud ja „vana” Mikumärdi teksti analüüs. – Teater, nr 4, 1936, lk 110-113.
Marta Sillaots, Hugo Raudsepp. – Looming, nr 4, 1936, lk 455–461; nr 5, lk 566–573; nr 6, lk 670–677. [Ilmunud ka: Marta Sillaots, Kirg ja kavalus. Eesti mõttelugu 104. Tartu: Ilmamaa, 2012, lk 409-441]
Johannes Semper, 1936. a. novellitoodang. – Looming, nr 5, 1937, lk 553-557. [Ilmunud ka: Johannes Semper, Teosed. 8, Mõtterännakuid. II. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, lk 183-187.]
Nigol Andresen, Kakskümmend aastat eesti näitekirjanduse otsinguid. – Kakskümmend aastat Eesti iseseisvusaegset teatrit. 1918-1938. Tallinn: Näitekunsti Sihtkapitali Valitsus; Teater, 1938, lk 85-92.
Andres Särev, Näitekirjanduse küsimusi aastatoodangu taustal: [1937. a.]. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1938, lk 159-168.
Hugo Viires, Mikumärdismi õitseaeg ja selle lõpu algus. – Areng, nr 4, 1938, lk 84-87.
Leo Soonberg, Eesti näitekirjandus 1938. aastal. – Teater, nr 2, 1939, lk 41-44.
Harald Paukson, Meie näitekirjanduse kriisist ja 1938. a. näidenditoodangust. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1939, lk 106-115.
Hugo Viires, Eesti draamakirjanduse madalseis ja 1939. a. draamatoodang. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1940, lk 108-120.
Paul Rummo, Eesti näitekirjandus nõukogude aastail 1940-1946: ettekanne EN Kirjanike Liidu kongressil. – Looming, nr 1-2, 1947, lk 74-83.
Paul Viiding, Eilsest, tänasest, homsest: (mõtteid eesti kirjandusest). – Looming, nr 12, 1947, lk 1485-1495.
Karl Ristikivi, [Hugo Raudsepp]. – Karl Ristikivi, Eesti kirjanduse lugu. [Stockholm]: Tõrvik, 1954, lk 107-108.
Karin Kask, Mõtteid ühe näitekirjaniku loomingust. – Sirp ja Vasar 30. XI 1956. Vastukajad: Mõnedest kultuuriajaloo käsitlemise probleemidest. – Rahva Hääl 1. II 1957; Olev Jõgi, Kaasaegse kirjanduskriitika ümber. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1958, lk 385-399
Evi Prink, Vaatlusi eesti proosakirjandusest 1940.-1941. aastal. – Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. III. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetus-Kirjastusnõukogu, 1958, lk 252-281. [Ilmunud ka: Evi Prink, Uue aja künnisel. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 58-105.]
Arnold Tamm, Koomilisest ja satiirilisest näitekirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1959, lk 449-457.
Arnold Tamm, Ideaalist, kaasaegsusest ja positiivsest kangelasest meie draamakirjanduses. – Looming, nr 9, 1959, lk 1404-1415. [Ilmunud ka: Kirjanduse radadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, lk 96-113.]
Harald Peep, Ühe komödiograafi kohast ja koolist. – Looming, nr 7, 1963, lk 1091-1104. [Ilmunud ka: Harald Peep, Pilk peegli taha, ehk, Arupidamisi sõnakunsti teooria ja praktika üle. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 222-252. Pealk.: Sirvides Hugo Raudsepa pärandit. Hugo Raudsepp 80]
Arvo Mägi, [Hugo Raudsepp]. – Arvo Mägi, Lühike eesti kirjanduslugu. II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 32-35.
Artur Adson, Populaarseima Eesti lavakirjaniku loomingu ülevaade. – Kirjanduslikke ülevaateid, nr 2, 1966, lk 47-67. (Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi toimetised 1, toimetanud Henno Jänes)
Lehte Tavel, Ääremärkusi H. Raudsepa loomingu mõistmiseks. – Sirp ja Vasar 12. VII 1968
Johannes Järv, Hugo Raudsepp mälestuste mosaiigis. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1968, lk 627–631.
Maie Kalda, Kirjanduskriitilise mõtte liikumisi 1917-1940. – Looming, nr 7, 1971, lk 1087-1104.
Viiu Raudsepp-Tulk, Minu isa Hugo Raudsepa hukkumine Siberis. – Hugo Raudsepa kannatustee. Saatesõna: Vello Pekomäe. Stockholm: EMP, 1973, 248 lk.
Toomas Liiv, Eesti novelliteooriast 1920-ndate aastate algul. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1974, lk 577-585. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 30-42]
Lehte Tavel, Hugo Raudsepp suhetes „Noor-Eestiga“. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 1974, lk 526–535.
Lehte Tavel, Hugo Raudsepp näitekirjanikuna aastail 1923-1928. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1977, lk 329-337; nr 8, lk 462-472.
Toomas Liiv, Eesti novell aastail 1917-1925. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1977, lk 205-218. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 43-63]
Toomas Liiv, Eesti novell aastail 1926-1930. – Keel ja Kirjandus, nr 2, 1979, lk 79-89. [Ilmunud ka: Toomas Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, 1997, lk 64-87]
Sergei Issakov, Anton Tšehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 1981, lk 710-72.
Oskar Kruus, Hugo Raudsepast. – Oskar Kruus, Apokriiva lood: Eesti akadeemilise kirjandusloo juurde. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 134-141.
Oskar Kuningas, Hugo Raudsepa osast meie teatrimõtte arengus. – Teater. Muusika. Kino, nr 7, 1983, lk 68-74.
Harald Peep, Hugo Raudsepa koomiline meel. – Looming, nr 8, 1983, lk 1127–35.
Harald Peep, Hugo Raudsepa omamüüt: ühe kirjaniku autoportree. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1983, lk 341-349.
Lehte Tavel, Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates. – XXVII Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1983, lk 19-20.
Lehte Tavel, „Mikumärdist” „Roosade prillideni”: H. Raudsepa loomingu kõrgperiood. – Looming, nr 7, 1983, lk 976-986.
Mardi Valgemäe, Iha sirelite all. – Tulimuld, nr 4, 1983, lk 190-197. [Ilmunud ka: Mardi Valgemäe, Ikka teatrist mõteldes. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1990, lk 50-62]
Felix Johannes Oinas, Surnu tulenäitajaks. – Felix Johannes Oinas, Vargamäe tõde ja õigus. Välis-Eesti & EMP, 1984, lk 68-79.
Lehte Tavel, Karakteriloomingust Hugo Raudsepa komöödiates. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 1984, lk 594-602.
Ralf Parve, „Mikumärdi” tuleku päevilt. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1983, lk 349-356. [Ilmunud ka: Ralf Parve, Aastate astmeilt. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 43-57]
Harald Peep, Lehekülgi eesti huumoripärandist. – Pikker, nr 8-10, 1988, lk 14.
Lehte Tavel, Hugo Raudsepp kirjanduskriitikuna aastail 1905-1924. – Kirjanduse tõe poole: ad honorem doctoris philologiae Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1988, lk 60-72.
Ain Kaalep, Aristophanesest Raudsepani. – 33. Kreutzwaldi päevade konverentsi ettekannete teesid. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia, 1989, lk 28-29.
Ervin Reimo, Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta, 1952 (seni avaldamata märkmeid; sissejuhatus Lea Tormis). – Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1989, lk 73–80.
Lehte Tavel, Ühe dramaturgitee kroonikast: Hugo Raudsepp: viimane eluaasta 1952: täpsustusi E. Reimo memuaaridele. – Teater. Muusika. Kino, nr 5, 1989, lk 92-94.
Lehte Tavel, Essee: vabadus ja piirid. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1989, lk 660-671.
Oskar Kruus, Kuidas riigivõim on eesti kirjamehi terroriseerinud. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 1990, lk 471-490.
Oskar Kruus, Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi. – Keel ja Kirjandus, nr 5, 1991, lk 293-297.
Mardi Valgemäe, Linn ja teater. – Mana, nr 50, 1990, lk 42-48. [Ilmunud ka: Mardi Valgemäe, Ikka teatrist mõteldes. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1990, lk 95-107; Mardi Valgemäe, Linn ja teater. Tallinn: Vagabund, 1995, lk 159-174]
Harald Peep, Koltunud naljanurgast. – Harald Peep, Hajamõtteid huumorist. Tallinn: Eesti Raamat, 1992.
Lehte Tavel, Positiivse kangelase probleemist 1930. aastate näitekirjanduses. – Tallinna Pedagoogikaülikooli toimetised. A3, Humaniora. Tallinn, 1995, lk 34-44.
Luule Epner, Hugo Raudsepp. – Luule Epner, Kitzbergist Raudsepani: eesti näitekirjandus 1906-1940: õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, 1997, lk 73-93.
Maie Kalda, Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 2001, lk 572-578. [Ilmunud ka: Kohandumise märgid. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 55-66; Maie Kalda, Mis loom see on? Tallinn; Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, lk 169-186] Vastukaja: Eestisse jäänud kirjanikud – loomingutingimused ja saatused. – Eesti Päevaleht 18. X 2001
Pille Riismaa, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu, [Hugo Raudsepp]. – Eelmise sajandi eesti kirjandus. Tallinn: Künnimees, 2002, lk 114-122.
Oskar Kruus, Hugo Raudsepp Siberi saunas hukkunud. – Oskar Kruus, Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma. Tallinn: Faatum, 2003, lk 145-147.
Heiki Raudla, Lopsaka löögiga naerumehe kurb saatus. – Sakala 7. X 2008
Tiit Hennoste, 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 6. loeng, Võrdlev-geneetiline positivism 1920.-1930. aastatel. – Vikerkaar, nr 12, 2006, lk 86-99.
Piret Kruuspere, Eesti teatrimõtte lugu: sissejuhatavaid märkmeid. – Akadeemia, nr 11, 2006, lk 2418-2437.
Anneli Saro, Hugo Raudsepa tähetund ja mõju. – Eesti teatrilugu; Teatrikunst: gümnaasiumiõpik. Luule Epner, Monika Läänesaar, Anneli Saro. Tallinn: Ilo, 2006, lk 58-61.
Lydia Raudsepp, „Ärge nukrutsege minu pärast..“ Kolmkümmend aastat ühist teed (abikaasa meenutused). – Akadeemia, nr 11, 2013, lk 2038–2060.
Jüri Uustalu, Hugo Raudsepa viimsed elupäevad. – Akadeemia, nr 11, 2013, lk 2062–2067.
Mart Orav, „See ei või olla ilmsi…“ Hugo Raudsepa viimasest eluaastast. I osa. – Akadeemia, nr 4, 2014, lk 651–664.
Anu Raudsepp, Vaimse vastupanu püüded okupatsioonivõimudele Hugo Raudsepa 1940. aastate komöödiates. – Ajalooline Ajakiri, nr 2, 2020, lk 117-140.
Tõnis Erilaid, Vaimukas kukerpallitaja: komöödiameister Hugo Raudsepa kannatustetee. – Õhtuleht 17. XII 2022

Arvustused
August Alle, Milli Mallikas: Sidemed ja sõlmed…. – Tallinna Teataja 10. III 1919
A. A. [Artur Adson], Imbi. – Päevaleht 17. I 1921
J. L. „Imbi” – Milli Mallikas. – Vaba Maa 9. II 1921
Ado Kalamees [Ernst Raudsepp], Milli Mallikas. Vested. I. – Vaba Maa 23. III 1921
N. A. [Nigol Andresen], Milli Mallika hiljuti ilmunud draama. – Päevaleht. Kirjandus – kunst – teadus 23. V 1923
Eduard Hubel, Milli Mallikase komöödia „Demobiliseeritud perekonnaisa”. – Looming, nr 5, 1923, lk 394-397.
„Epigoonid”. – Sädemed 13. XI 1926
J. L., Hugo Raudsepp: „Ameerika Kristus”. – Sakala 29. V 1926
Arno Raag, Hugo Raudsepp: Ameerika Kristus. – Eesti Kirjandus, nr 7, 1926, lk 373-377.
Bernhard Linde, Ameerika Kristus. – Kaja 8. VII 1926
Ed. H. [Eduard Hubel], H. Raudsepa „Kikerpilli linnapead”. – Päevaleht 2. XII 1926
R. R. „Kikerpilli linnapääd”. – Sakala 4. XII 1926; Järvamaa 7. XII 1926
Artur Roose, Hugo Raudsepp: Kikerpilli linnapead. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1927, lk 47-49.
Rudolf Sirge, Milli Mallikas: Ristteed. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1927, lk 49-51.
Ed. H. [Eduard Hubel], Milli Mallikas. Ristteed. – Päevaleht 5. IV 1927
H. V. [Harald Vellner], Sinimandria: looja komöödia. – Vaba Maa 8. IV 1927
E. V-kel. [Evald-Abram Jalak], Sinimandria. – Päevaleht 10. IV 1927
N. A. [Nigol Andresen], Hugo Raudsepp. Sinimandria. – Rahva Sõna 26. IV 1927
A. R-se. [Artur Roose], Eesti kirjanduse uusi saavutusi. – Postimees 14. V 1927
Henrik Visnapuu, Hugo Raudsepp: Sinimandria. – Looming, nr 6, 1927, lk 580-585.
Rudolf Sirge, Hugo Raudsepp: Sinimandria. – Eesti Kirjandus, nr 8, 1927, lk 474-477. [Ilmunud ka: Rudolf Sirge, Teosed. 8. kd. Otse ja serviti. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 17-21]
Marta Sillaots, Hugo Raudsepp: Kohtumõistja Simson. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1928, lk 168-171.
ArA [Adson, Artur], Sinai tähistel. – Vaba Maa 17. VI 1928
Ilmar Reiman, Hugo Raudsepp: Püha Miikaeli selja taga. – Eesti Kirjandus, nr 12, 1929, lk 518-519.
Marta Sillaots, Hugo Raudsepp: Siinai tähistel. – Eesti Kirjandus, nr 4, 1928, lk 220-223.
Eduard Hubel, Hugo Raudsepp: Siinai tähistel. – Looming, nr 5, 1928, lk 458-462.
Alb. K. [Albert Kivikas], Mikumärdi. Hugo Raudsepa uus komöödia. – Päevaleht 19. X 1929
Rj [Richard Janno], Mikumärdi. – Postimees 23. X 1929
Oskar Kurmiste, Mogri Märt rohelise lipu all. – Rahva Sõna 27. X 1929
Henrik Visnapuu, Hugo Raudsepp: Mikumärdi. – Eesti Kirjandus, nr 1, 1930, lk 36-39.
J. M. „Mikumärdi” – meie aja schlaager. – Päevaleht 14. I 1930
Homo theatralis [Voldemar Mettus], Kiri „Mikumärdi” autorile. – Postimees 13. I 1930; Vastukajad: „Mikumärdi” autori vastus ühele „austajale”. – Postimees 18. I 1930; Jaan Pert, „Mikumärdi” ümber. – Postimees 17. I 1930; Homo theatralise vastus [Jaan Pertile]. – Postimees 17. I 1930; Homo theatralis, Pai „Mikumärdi” autor. – Postimees 18. I 1930; Ms. Kas pööre tulemas?. – Postimees 19. I 1930; Homo theatralis, Erootika ja seksuaalsus näitelaval. – Postimees 21. I 1930; Oskar Kurmiste, Kui autorit liigselt „taibatakse”. – Rahva Sõna 24. I 1930; S. Z. „Mikumärdi” mürsk Tartu guvernantidele. – Vaba Maa 24. I 1930; Homo theatralise lõppsõna. – Postimees 9. II 1930
August Mälk, Hugo Raudsepp: Mikumärdi. – Looming, nr 4, 1930, lk 466-468.
Ü. M. Vaimukus või rõvedus?: mõtteid H. Raudsepa „Mikumärdi” puhul. – Sakala 30. I 1930
L. H. [Eduard Laaman], Raudsepa poliitiline komöödia: „Põrunud aru õnnistus”. – Vaba Maa 22. IV 1931
R. K.-P. [Rasmus Kangro-Pool] „Põrunud aru õnnistus”. – Päevaleht 2. V 1931
„Põrunud aru õnnistus”. – Sõnapilt: Sakala Pühapäev 17. V 1931
Harald Paukson, Hugo Raudsepp: Põrunud aru õnnistus. – Eesti Kirjandus, nr 6, 1931, lk 348-352. Vt ka Hugo Raudsepp, Ühe „literaarse laenu” õienduseks. – Eesti Kirjandus, nr 7, 1931, lk 400.
Harald Paukson, Kas laenatud „Põrunud aru õnnistus”?. – Postimees 20. VI 1931. Vt ka Hugo Raudsepp, Kas laenatud „Põrunud aru õnnistus”?. – Postimees 23. VI 1931.
Põrunud aru õnnistus: meie näitekirjanikud suudavad produtseerida ainult lõõpimisi. – Oma Maa 29. IX 1931
Ants Oras, Hugo Raudsepp: Põrunud aru õnnistus. – Looming, nr 8, 1931, lk 872-874. [Ilmunud ka: Ants Oras, Kriitiku külaskäik. Tartu: Ilmamaa, 2009, lk 344-348]
Oskar Kurmiste, Arupõrutamisega taevariiki. – Rahva Sõna 2. X 1931
Harald Paukson, Hugo Raudsepp: Vedelvorst. – Eesti Kirjandus, nr 12, 1932, lk 634-637.
Eduard Hubel, Raudsepp Põrunud aru õnnistuses: mõtisklusi. – Looming, nr 5, 1933, lk 560-566.
Eduard Hubel, H. Raudsepp „Siinai tähistes”. – Eesti Kirjandus, nr 7, 1933, lk 313-318.
Johannes Schütz, Mikumärdist ja tõsielust. – Looming, nr 5, 1933, lk 578-583. [Ilmunud ka: Juhan Sütiste, Iga hetk on loov. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 16-23.]
Edgar Pau, Avalik kiri H. Raudsepale. – Pealinna Teataja 16. IX 1933 [„Salongis ja kongis”]
Harald Paukson, H. Raudsepa mõtteid meie nüüdse politika puhul komöödias „Salongis ja kongis”. – Postimees 16. XI 1933
Artur Adson, Uusi komöödiaid. – Eesti Kirjandus, nr 12, 1933, lk 599-602 [„Salongis ja kongis”]
Jaan Kärner, Hugo Raudsepp: Salongis ja kongis. – Looming, nr 3, 1934, lk 350-351.
Edg. V. S. [Saks, Edgar Valter], „Roosade prillide” puhul: kuhu suundub teater ja mida nõuab publik?. – Üliõpilasleht, nr 8, 1934, lk 241.
Henrik Visnapuu, Hugo Raudsepp: Roosad prillid. – Looming, nr 10, 1934, lk 1205-1207.
Oskar Urgart, Hugo Raudsepp: Roosad prillid. – Eesti Kirjandus, nr 3, 1935, lk 139-141.
E. Kiršenberg, Siim Pungerjas „Roosadest prillidest” – tüübiline vanapoiss. – Teater, nr 2, 1935, lk 56-59.
Paul Ambur, Hugo Raudsepp: Jumala veskid. – Eesti Raamat, nr 3, 1936, lk 114-116.
Harald Paukson, Hugo Raudsepp: Jumala veskid. – Looming, nr 9, 1936, lk 1066-1068.
Alfred Suik, Hugo Raudsepp: Jumala veskid. – Eesti Kirjandus, nr 11, 1936, lk 526-528.
Paul Viiding, Hugo Raudsepp: Jumala veskid. – Päevaleht 12. XI 1936
Oskar Urgart, Hugo Raudsepp: Jumala veskid. – Postimees 13. XII 1936
Oskar Urgart, Hugo Raudsepp: Lipud tormis. – Eesti Kirjandus, nr 5, 1937, lk 267-268.
Oskar Urgart, Hugo Raudsepp: Mees, kelle käes on trumbid. – Looming, nr 8, 1938, lk 941-943.
Bernard Linde, Hugo Raudsepa lavaarengust: [„Mustahamba” arvustus]. – Tänapäev, nr 2, 1939, lk 55.
J. K. [Juhan Kangur], Kaks raamatut. – Uus Elu 14. XI 1942 [„Kivisse raiutud”]
I. M-r. [Mikiver, Ilmar] Hugo Raudsepa novellikogu „Kivisse raiutud”. – Postimees 20. XI 1942
Alfred Suik, Kivisse raiutud. – Eesti Sõna 20. XII 1942
Huko Lumet, Hugo Raudsepp: Tillereinu peremehed. – Looming, nr 6, 1948, lk 754-757.
Aivar Kull, Teravkeelse kirjaniku näitemäng valikutest. – Tartu Postimees 23. VII 2003. [Ilmunud ka: Aivar Kull, Kulli pilk. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 318-320] [„Vaheliku vapustused“]
Andrus Kivirähk, Raudsepp: olemas!. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2013, lk 767-769. [„Nüüd ma tahan mõõka tõsta“]
Aivar Kull, Näitekirjanik tõstab kriitikamõõga. – Tartu Postimees 24. IV 2013 [Ilmunud ka: Aivar Kull, Kull ja kiri. Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 243-245] [„Nüüd ma tahan mõõka tõsta“]
Andres Laasik, Komöödiaklassik Raudsepa tõsine mõttevaramu. – Eesti Päevaleht 25. III 2013 [„Nüüd ma tahan mõõka tõsta“]
Ülo Tonts, Hugo Raudsepp mõtteloolasena. – Looming, nr 6, 2013, lk 879-880. [„Nüüd ma tahan mõõka tõsta“]
Aivar Kull, Mammutessees uitab mõte vabalt. – Tartu Postimees 24. I. 2014 [„Mait Metsanurk ja tema aeg“]
Maarja Vaino, Kaks kirglikku meest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2014, lk 546-549. [„Mait Metsanurk ja tema aeg“]